Vana pilt meenutab... 1989.aasta nääripidu
Eelpool kirjeldatud pühad on praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aasta jooksul. Eestis on jőulukombed mőnevőrra segunenud nääriaja tavadega, sest nőukogude okupatsioonivőimud muutsid jőulupühade pidamise ametlikult tabu alla. Rahva jaoks nőnda olulist vőluperioodi asus asendama aastavahetuse aegne nääriaeg, mida Eestimaal tähistatakse juba 16.sajandist. Paarisaja aasta eest olid näärid mőnevőrra vähem olulisem püha kui näiteks jőulud. Praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem tähtis kui viiekümne aasta eest.
Siiski on ka tänapäeval aasta viimasel päeval kombeks hea tava kohaselt külastada esivanemate kalme kabeliaedades ning samuti armastatakse tina valades tulevikku ennustada. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusehőlma vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. Pärast Teist maailmasőda toodi tuppa näärikuusk ning aasta viimasel päeval tői näärivana kingitusi.
Seekordne vana foto vőtab meenutada Päinurme laste ja noorte 1989.aasta nääripidu. Hubane peoőhtu leidis aset kohaliku rahvamaja saalis. Dekoreeritud kuusepuu alla on kogunenud näärivanaga ühispildile märkimisväärne hulk noori pakilunastajaid ning nende vanemaid. Olgu siinjuures mainitud, et näärivana saadiku austavat ülesannet täitis kohalik noormees Jaen Lainevool. Fotomeenutuse lőpetuseks on lisatud Rutikvere külast, Jürimäe talust pärit külalauliku Hele-Mall Mőttuse 1960.aastal kirjutatud nääriluuletus.