Keila linna kultuuripreemia laureaadid
Kui see teade facebooki jõudis, teenis uudis kiiresti 28 tunnustavat klikki. Uudisteportaalis Delfi kiitis üks kommentaator samuti komisjoni otsust anda preemia Eesti kultuuri edendajatele, hoidjatele ja säilitajatele.
Mall Siniveer
Alates 1963. aastast Keilas elanud Mall Siniveer on töötanud Eesti Ajaloomuuseumis ning aastast 1988 Harjumaa Muuseumis peavarahoidjana. Ta on muuseumitöö kõrval ka aktiivse linnakodanikuna panustanud oma aega ja tööd Keila ajaloo laiemale teadvustamisele ning, mis peamine, teinud seda hingest tuleva tahtmisega. Ta on üks nendest, kes tegi kodanikualgatuse korras oma kirjaga toonastele riigi ja rajooni ametkondadele ettepaneku Harjumaa Muuseumi asutamiseks.
Mall on 1991. aastal ajakirjale „Aja Pulss" antud intervjuus („Harju minevik kogutakse Keilasse", nr 17/18, 1991) ütelnud, et „vanad ja huvitavad asjad võib küll kokku korjata, et need hävingust päästa, aga sellest üksi on vähe, kui nad kõnelevad ainult muuseumitöötajatega". Selles ütluses väljendub tema suhtumine vanade väärtuste ja tänase elu sidumise vajalikkusesse.
Seejuures on temal endal tähelepanuväärne roll seoste loojana, sest lisaks muuseumi kogu hoidmisele on ta ka näituseideede autor ja koostaja ning asjatundlik nõuandja Keila ajalugu puudutavates küsimustes. Malle kaasabil on killukesi Keilast jõudnud Eesti Televisiooni saatesse „Eesti aja lood", täiendust on saanud Memento Keila ühingu igaaastased mälestusüritused, ta on elus hoidnud muuseumi traditsioonilist hingedepäeva küünaldesüütamist Keila kirikuaias ja endisel kalmistul Keskpargis ning kaasa aidanud Keila linna korraldatud Keila lahingu aastapäevaürituste läbiviimisel.
Anu Matteus ja Arvo Pihlamets
Anu Matteus ja Arvo Pihlamets on mõlemad lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Arvost sai segakoori Keila dirigent 1983. aastal, Anu tuli teiseks dirigendiks kümme aastat hiljem.
Kui Arvo töötab igapäevaselt Harju Maakonnaraamatukogus direktori asetäitjana, siis Anu on olnud pikka aega Keila koolides muusikaõpetaja ja koorijuht. Tema käe all on alustanud laulmist nii mõnigi praeguse Keila segakoori laulja. Mõlemad dirigendid on olnud ka maakondlike laulupidude juhiks.
Kui koori väärikust saab mõõta 135 aastaga, mis Keila kooril mullu täis sai, siis tema taset näitab edu erinevatel konkurssidel. Edukaid esinemisi saab üles lugeda mitmeid, näiteks Tuljaku võistulaulmisel ja kammerkooride festivalil. Kõrget taset eeldas ka Randersi koorifestival Taanis. Samas ei ole Keila koor selline, kes ainult tähtsatel konkurssidel käib. Nende laul on kõlanud sageli ka Keila üritustel, olgu esinemiskohaks kool, kirik, kultuurimaja või muuseum.
Kui Arvo Pihlamets ütles Keila Lehele, et kultuuripreemia on tunnustus tervele koorile, mitte neile, siis koorivanem Ave Eessalu väitis vastupidist: „Professionaalse koorijuhtimise kõrval on Arvo ja Anu suutnud koori liita ühtseks pereks, nad mõlemad on väga inimlikud ja hea huumorimeelega."
Valdo Rüütelmaa
2001.a tuli Valdo Rüütelmaa Keilasse paar aastat tegutsenud Keila Linnaorkestri dirigendiks.
Kuna iga orkester vajab järelkasvu, siis Valdo eestvedamisel sai kokku kutsutud Keila koolidest noori asjahuvilisi, kellest tänaseks on välja kasvanud iseseisev Keila Noorte Brass. Kümne aasta jooksul on sealt tuult tiibadesse saanud mitmed Keila noored, kellest tänaseks on saanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia puhkpilliüliõpilased.
Tema juhatatavate orkestrite taset on hinnatud mitmetel konkurssidel.
Laulu- ja tantsupeo rongkäikudes võib Keila linn tunda uhkust oma linna ees sammuva puhkpilliorkestri üle. Möödunud suvel toimunud suurpeol oli Keila Linnaorkestril au sammuda kogu Harjumaa kolonni ees.
Valdo on paljude aastate jooksul edendanud Keila muusikaelu, seda nii orkestrite juhina kui ka muusikakoolis õpetajana.
