MAALEHE ARHIIVIST | Elmo Nüganen: Saatus on mind nattipidi teatrisse vedanud!

“Kas peabki kogu aeg iga hinna eest kuhugi jõudma, kuhugi ronima. Seal – “mäe peal” – annab ju sügavuti ka minna,” tõdes lavastaja, näitleja ja teatrijuht Elmo Nüganen oma 50. sünnipäeval 2012. aastal.

Ennäe, polegi nagu varem näinud, et peanäitejuhi kabinetis oleks peale raamaturiiulite ja kirjutuslaua veel ka päris voodi. Ju on mõnikord päevad nii pikad, et tuleb kabinetis ööbida?

Mitte ainult ööbida. Mõnikord olen siin ka päeval puhanud.

Kolm aastat tagasi ajasid ka meie lehes juttu. Siis olid oma avaldustes üsna poliitiline. Praegu ei tahaks neid teemasid enam üles võtta. Räägiks pigem sellest, milleks sind siia kutsutud ja seatud on. Ütle, Elmo, kas anne on jumala and?

Ei teagi täpselt. Äkki on hoopis geenid. Midagi ta ikka on. Üks lihtsalt on andekam kui teine. Paljud meist ei teagi, mille peale tal tegelikult annet on või ei usu selle olemasolusse. Küllap suur hulk inimesi arvab, et nad on hallid hiirekesed, elavad oma halli elu ega aimagi, et neis on säde sees.

Sa ei ole ainult lavastaja, peanäitejuht ja koolitaja. Oled ka suurel määral noorte inimeste saatuse määraja. Kas tajud endal seda koormat, seda vastutust?

Loomulikult! Aga keegi peab ju seda tegema. See, kui keegi lavakunstikooli ukse taha jääb, ei olegi vast nii suur viga… Palju suurem viga oleks, kui keegi satub vale ameti peale. Kui aastate möödudes selgub, et mõne muu eriala peal olnuks palju parem.