Kasvataja Leida Kers meenutab, et peale sõda tekkis linnas suur vajadus lasteaedade järele, sest naistel tuli tööle minna, et oma peret toita. 1. Oktoobril 1945. aastal tehti Aliide Arule ettepanek organiseerida linna lasteaed. Asuti otsima sobivat kohta. Hakati taotlema Maagi aeda väikest maja, kus ühes pooles elas mereväeohvitser oma naisega. Selles väikses Maagi aia majas avati esimene linna lasteaed 1947. aastal. Algselt avati üks rühm, seejärel, kui sõjaväelaste pere lahkus, saadi teisele rühmale ruumi juurde. Lasteaed avati 30 lapsele.

Pargi Lasteaia olulisemaks sündmuseks oli 1963. aastal uue 6-rühmalise lasteaia avamine. Maja oli spetsiaalselt lasteaiaks projekteeritud. Kuna 60-ndatel aastatel olid sellised majaprojektid uudsed, käidi lasteaeda uudistamas kogu vabariigist.

Endine lasteaia juhataja Leeni Uljas meenutab, kui see maja avati 1963. aastal, töötasin pärast keskkooli lõpetamist siin mõned kuud kasvatajana. Mäletan seda ilusat maja, kui avati ja ka seda kui kuulus ta oli üle Eesti. Siin käisid külalised Moskvast ja mujalt.

Lasteaia kroonikas on kirjas, et 1964. aastal esines endine lasteaia juhataja V. Koosma töökogemusliku ettekandega Moskva Rahvamajandussaavutuste Näitusel. Sellele esinemisele järgnes suur külaliste vool, külalisteraamatusse on kirjutanud end lasteaia ajalukku külalised Jõgevalt, Võrust, Valgast, Kohtla-Järvelt, Kaagverest, Abjast, Võrtsjärvelt, Eesti Televisioonist, Paidest, ajalehest „Sovetskaja Estonija", Rakverest, Tartust, Moskvast, Saratovist, Kasahstanist ja isegi New Yorgist.

Lisaks saavutas lasteaia hoov 1964. aastal ülevabariigilisel ülevaatusel I koha. Sümbolina märgiti ja tõsteti esile lasteaia hoovi tuulik, mida on säilitatud lasteaiahoovis Saaremaa sümbolina tänaseni.

60-ndatel aastatel pöörati lasteaia õppe-kasvatustegevuses tähelepanu laste töö- ja muusikakasvatusele. 80-ndatel aastatel õppekasvatustöö eesmärgid laienesid ja täiustusid. Tol ajal anti Kingissepa rajooni haridusosakonnast juhised, kuidas kasvatustööd tõhustada. Nii on ühes juhises kirjas järgmised meetmed:

  • Olulisel kohal on laste füüsiline arendamine. Mitmekesistada töövorme kehalise kasvatuse alal.

  • Töökasvatuse tulemuste parandamiseks jätkata materiaalse baasi tugevdamist, pöörata suuremat tähelepanu töökasvatuse seostamisele kõlbelise kasvatusega.

  • Töökasvatusega seoses läbi viia mängupidusid ning üritusi koos lapsevanematega. Näiteks ehitusteemaline mängupidu, vanaemade päev, mängupidu „Keda kiita leiva eest?„ jne.

  • Laste haigestumiste vähendamiseks võtta tarvitusele tõhusamad abinõud.

  • Muuta sisukamaks ja efektiivsemaks koostöö lastevanematega. Kasvatada lastes austust ja positiivset suhtumist täiskasvanute töösse.



Kroonikast saame lugeda kasvatajate ja lapsevanemate kohustustest lasteaias. Näiteks laste kodude külastamine oli kasvatajatele kohustuslik. Lapsevanematel oli vajalik teha ühiskondlikult kasulikke töötunde lasteaias. Tehti järgmiseid töid: akende pesemine, kostüümide ja voodiriiete õmblemine, puude lõhkumine ja riitadesse ladumine, lasteaia hoovi koristamine, lasteaia ruumide remontimine, mööbli parandamine jne. Töötundide kohta peeti arvestust. Sageli toimus viisaastaku lõpuks laste arvu võrdlemine lastepäevakodudes, analüüsiti laste plaanilist arvu täitmist.

Tänapäevalgi on olulisel kohal laste kehaline kasvatus ja laste füüsiline arendamine. Enamasti laps tuuakse lasteaeda ja viiakse koju autoga. Seega on oluline aktiivne liikumine lasteaias. Töökasvatuse osas pööratakse enam tähelepanu laste eneseteenindamise oskuste arendamisele ja oskustele toime tulla igapäevaelus. Vanemate töökohtade ja ametitega tehakse lasteaias tutvust. Laste haigestumine kollektiivis on olnud läbi aegade probleemiks. Jätkuvalt otsitakse tõhusaid abinõusid.

Lasteaia sisuline töö ja probleemide lahendamine on aja jooksul muutunud, kuid sisulised probleemid on jäänud samaks. Lasteaia töökvaliteet sõltub suures osas korralikest töötingimustest.

Endine lasteaia juhataja Leeni Uljas meenutab, kui ta alustas 1988. aastal tööd juhatajana oli algus väga raske: töötas kaks maja, vanas majas oli kaks rühma, söök veeti käsitsi ämbritega vanasse majja, vana maja köeti puudega, ahjud olid amortiseerunud, maja sooja ei pidanud, tuletõrje poolt oli keelatud siibrite kinni panemine. Suures majas oli kuus rühma. Köök oli viletsas olukorras, seega söögi tegemine 220 lapsele oli suur kunst. Maja kaader oli suur ja teenindav personal vahetus sageli.

Lasteaias ajaloos oli teiseks oluliseks sündmuseks 1989-1991 hoone kapitaalremont, mille tulemusena sai lasteaed uue sisekujunduse, juurdeehitusena valmis uus köögiploki osa, lahtiste rõdude asemel ehitati soojustatud magamistoad. Lasteaias avati kuus rühma. Lasteaia vana maja suleti.

Elu läks edasi lootusrikkalt, töötingimused olid head, lapsi jätkus. Rühmades oli nimekirja järgi 27-30 last. Mööbel rühmadesse oli tellitud lapse vajadustest lähtuvalt. Madalad riiulid võimaldasid lapsel ise vajalikke töövahendeid ja mänguasju võtta. Suured muudatused toimusid ka Eesti ühiskonnas - räägiti enam pere tähtsusest ja lapsekesksusest lasteaias.

Osalemine erinevates projektides

Järgnevad aastad iseloomustavad lasteaeda erinevates projektides osalemistega.

1994. aastal alustas Eestis tegevust Avatud Eesti Fondi kaudu Sorose fondi poolt rahastatud „Hea Alguse" projekt. Pargi Lasteaed ühines nimetatud projektiga 1996. aastal. Projekti raames toimusid õpetajate koolitused ja lasteaed sai stardiraha lapsesõbraliku õpikeskkonna sisustamiseks. „Hea Alguse" põhimõteteks on terviklik õpikeskkond: õppima ja tegutsema motiveeriv kasvukeskkond; lastel valikute tegemise võimalus ja vastutustunde kasvatamine; rühmareeglid; demokraatia - omavahelised kokkulepped ja meeskonnatöö; sõbralikud suhted laste ja täiskasvanute vahel; koostöö perega.

2008- 2010. aastal on Pargi Lasteaed osalenud KIK projektis" Keskkonnateadlikkuse arendamine Kuressaare linna lasteaedades", „Keskkonna sõbraliku käitumise kujundamine Kuressaare linna lasteaedades." Projektijuhiks on olnud nendel aastatel Pargi Lasteaia praegune direktor Riina Saar. Projekt võimaldas lasteaialastel osaleda õppekäikudel loodusesse ja keskkonnateemalistel üritustel.

2012. aastal liitus Pargi Lasteaed MTÜ Lastekaitse Liidu projektiga „Kiusamisest vabaks". Eestis veab projekti MTÜ Lastekaitse Liit. Enamasti on kiusamise vastased tegevused suunatud koolidele, kuid parema, positiivsema ja sõbralikuma koolikeskkonna saavutamiseks on võimalik tegutseda juba lasteaias. Nimetatud projekt on seotud 1.septembril 2008. a. jõustunud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. Seetõttu sobib see väga hästi lasteaedadele. Kuna projekt lähtub lastest, siis oluline on, et kiusamise puhul pole küsimus halbades lastes, vaid halbades käitumismudelites. "Kiusamisest vabaks" projekt keskendub kogu lasterühmale tervikuna.

Tänasel päeval, 65.juubeli künnisel ootab lasteaed taas kapitaalremonti. Väga loodame, et lasteaed saab tähistada 70. juubelit uues remonditud majas, milles olemas ka praegu puuduolev kaasaegne spordisaal. Kuidas ideed teostuvad, näitab aeg. Oleme õnnelikud, et meil on toredad lapsed, head lapsevanemad ja targad õpetajad. Meil sõbralik ja hea lasteaiapere, mis annab lootust edasi minna.

8. märtsil tähistame lasteaia juubelit sünnipäevakontserdiga „Maagiaia laululaps". Ootame külla lapsevanemaid, endiseid töötajaid ja meie lasteaia vilistlasi.

Kõikidele peredele soovin kaunist kevadet, palju päikest ja palju huvitavaid ettevõtmisi koos perega ning koos lasteaia kollektiiviga!

Kolleegidele soovin meeldivat koostööd järgnevatel aastatel!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid