Kas tohutule tondilossile puhutakse taas elu sisse?
Seda kurikuulsat betoonist hoonemürakat Kose aleviku servas teab - on sellest vähemalt kuulnud - iga keskmise ja vanema põlvkonna eestimaalane. Oli ju nõukogude aja lõpus üldtuntud fakt, et Kosele ehitatakse kutsekooli, selle alla aga varjendit Eesti NSV valitsejatele, kirjutab Harju Elu.
See plaan teoks ei saanudki. Majamürakas, kokku 11 000 ruutmeetrit pinda, õppeasutusena tööle ei rakendunud, puudusid õpilased. Ei pugenud maa alla - varjumispinda 2000 ruutmeetrit - kordagi ka Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul oma võitluskaaslaste, teiste ministritega. Hoone oli aga ehitatud ausalt, seisis siis ja seisab praegugi kindlalt. Tuhandeid kuupmeetreid betooni, sajad ruutmeetrid tühja põrandapinda. Vilistagu seal läbi aukliku akna majja vuhisev tuul või lõhkugu külm veetorusid. Maja seisab kindlalt. Kindlalt ja tühjalt.
Ainult vana Heino üksi kõnnib seal päevade kaupa ringi, valvab, et keegi hoonet ikka päris ära ei lagastaks ega reostaks.
Nüüd on lootus ometigi hoonele hing sisse puhuda, elu seal täiel rindel käima lükata. Kose vallavanem Vello Jõgisoo - hoone kuulub nüüd Kose vallale - kinnitab, et vana Heino annab 13. märtsil võtmed üle ehitajale, kelleks on ehituskonkursi võitnud OÜ Riverside. Mõlemad on ehituse peamise rahastaja, Ettevõtluse ja Arendamise Sihtasutuse poolt aktsepteeritud firmad. Täiesti uue väljanägemise ja otstarbe peaks majamürakas saama juba aasta pärast, täpsemalt 31. märtsiks 2013.
Ometigi on hakanud nüüd Kosel, aga ka kaugemal, ajalehetoimetustes ringlema kirjad, justkui seda hoonet polekski vaja. Polekski vaja uusi ruume Kose muusikakoolile, noortekeskusele, raamatukogule. Kokkuvõtlikult - Kosele poleks vaja nelja miljonit (4 000 000) ja veel 149 626 eurot, mida Euroopa Liidu rahadest rekonstrueerimiseks lubatud on. Või vanas rahas väljendudes - 65 miljonit krooni. Kõlab absurdina? Tegelikult on see karm tõsi. Nii arvatakse vähemalt ühes neist kirjadest.
Loe pikemalt Harju Elust.
