, Anne Veesaare,
, Tõnu Aava,
,
, Heinz Valgu jt nime.

Ilukirjandusest laenutatakse, nagu juba mainitud, palju kirjandustunnis kohustuslikke teoseid, samuti laste- ja noorsooraamatuid, nii tõlketeoseid kui kodumaiste autorite loomingut. Eesti autorite raamatutest võiks nimetada Aino Perviku Arabella- ja Kunksmoorilugusid, Andrus Kivirähki erinevaid lastejutte, Aidi Valliku «Kuidas elad, Ann?» ja Helga Nõu «Pea suu!». Tõlgitud raamatutest oli mullu väga populaarne Grigori Osteri «Õuduste kool», Otfried Preussleri «Väike nõid», aga ka Mark Twaini «Tom Sawyeri seiklused».

Pääsküla raamatukogus on Kivirähk populaarne ka täiskasvanute hulgas. Nõmmel ja Männikul tema «Rehepappi» ja «Meest, kes teadis ussisõnu» aga edetabelist ei leia. Eesti autoritest käisid läbi ka Viivi Luige, Kaur Kenderi ja Andres Anvelti nimi.

Mõni aeg tagasi kõlanud suur poleemika raamatukogude teemal tõi esile Barbara Cartlandi nime kui kõigi raamatukogude menuautori. Cartlandi nime kahjuks või õnneks Nõmme raamatukogude laenutusedetabelite tipust ei leia. Küll aga võis sealt leida Carol Masoni «Abielunaiste saladused» ja loomulikult Sofi Oksaneni «Puhastuse».

2011. aastal Nõmme raamatukogudest kõige rohkem laenutatud teosed:
1. J. Petrone «Minu Eesti. 1. osa. Kas lubate elada?» - 169 laenutust
2. S. Oksanen «Puhastus» - 146 laenutust
3. A. Vallik «Kuidas elad, Ann?» - 131 laenutust
4. L. Arme «Eve Kivi. Ma olen elanud» - 122 laenutust
5.-6. H. Eelrand «Anne Veesaar. Elus, see on kõige tähtsam!» - 115 laenutust
5.-6. M. Kupinskaja «Minu Alaska» - 115 laenutust
7. G. Oster «Õuduste kool» - 106 laenutust
8. W. Golding «Kärbeste jumal» - 95 laenutust
9. O. Preussler «Väike nõid» - 92 laenutust
10. T. Aav «Aplaus teile» - 90 laenutust

    *Andmed Nõmme, Pääsküla ja Männiku raamatukogust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena