Tõnu Muru: Reformide puhul hakkab silma hoolimatus inimeste suhtes

Läbi aegade on usutud, et inimeste mõjutamiseks piisab neis tingitud refleksi kujundamisest: kui mingit seisukohta palju korrata, hakkavad inimesed seda õigeks pidama ja meediagi jõuab vajaliku sõnumi läbi närida ja edastada.

Kirjapandud poliitikate, paberite, memorandumite, arengukavade jms. hulga põhjal võiks ja ongi Eesti üks ELi eesrindlikumaid maid. Tegelikult need paberid enamasti ei tööta, või kui töötavad, siis teiste samasuguste paberite peal uutes arengukavades või aruannetes. Paberid ja aruanded toodavad pabereid ja aruandeid.

Iga päev tõdeme, et tahetakse teostada palju suuremaid ning väiksemaid reforme. Eesmärgiks oleks justkui võimalikult rohkem reforme korraga ellu viia. Ja nii juba 20 aastat järjest, ilma peatumata ja pikemalt aru pidamata.

Meie reformide puhul hakkab silma regulaarne hoolimatus nende suhtes, keda mingis valdkonnas kavandatavad muutused kõige enam ja otseselt puudutavad - inimeste suhtes. Kõik kardinaalsed muudatused võetakse ette ülaltpoolt allapoole ja tavaliselt reageerivad reformitavad neile valuliselt.

Ma ei karda, et uued põlvkonnad jäävad rumalamaks kui varasemad, sest loevad vähem raamatuid. Praegu hangitakse infot mujalt - ja seda varasemast palju suuremal hulgal. Praegused gümnaasiumilõpetajad on kindlasti targemad, laiema silmaringiga, tunnevad paremini kultuuri, kui abituriendid paarkümmend aastat tagasi. Kui Võnnu Keskkooli lõpetanud saavad kõrgkooli sisseastumisel häid tulemusi, siis see on loomulik tulemus, see peabki nii olema. See on meie õpetajaskonna teene, mitte Eesti Vabariigi ministrite teene. Just õpetajad on suutnud säilitada selle positiivse, mis Eesti traditsioonilises pedagoogikas rahvaharidus on olnud.

Tänane Eesti poliitika seis on olukorras, kus on toimunud kõigi tasemete ülepolitiseerimine, eemaldumine rahva põhivajadustest ja rahvaga dialoogi vältimine. Mulle näib, et tähtis pole mitte see, mida reformitakse, vaid see, et pidevalt reformitakse.

12.03.2012.a.