FOTOD: Külastajad jooksevad renoveeritud teletornile tormi
„Kui teletorn 2007.a. lõpus külastajatele suleti, siis hakkas selle omanik AS Levira kohe mõtlema võimalustele, kuidas see uuesti külastajatele avada. Avalikkuse huvi oli ja on jätkuvalt väga suur. Torn oli lisaks kaasaegsetele evakueerimisnõuetele mittevastavusele ka üldiselt väga amortiseerunud. Välja vahetamist nõudsid tehnosüsteemid, uuendamist vajas siseviimistlus," võttis SA Tallinna Teletorn juhataja Riina Roosipuu kokku olukorra enne renoveerimist.
Erakapitali kaasamine oli ebareaalne
Torni rekonstrueerimise rahastamine erakapitaliga, lootuses see mõistliku ajaga turismiäriga tagasi teenida, oli ebareaalne. 2009.a. alguses avanes Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meede. Levira asus sellest toetuse saamiseks taotlust kirjutama koostöös Kristel Oitmaa'ga rahvusvahelisest turismikonsultatsioonifirmast Continuum Group OÜ. Rahastuse lõplik kinnitus saabus detsembris 2010.
Fotod teletorni ajaloost :
Ehitajate jaoks eriline ja keeruline objekt
Üks suuri väljakutseid projekti puhul oli suruda arhitektide (KOKO arhitektid) ilusad ideed ja erakordsed lahendused eelarvesse. Siiski õnnestus 2010. aasta oktoobris AS YIT Ehitus ja AS YIT Emico'ga sõlmitud rekonstrueerimislepingu kohaselt kavva võtta kõik olulised üldehitus- ja sisetööd ning vajalikud tehnosüsteemid.
„Rekonstrueeritavate objektide puhul ei lähe väidetavalt kunagi kõik plaanipäraselt. Objekti lammutustööde, vanade viimistluskihtide eemaldamise käigus, ilmnes mitmeid erinevusi projekteerimise aluseks olnud algsest projektdokumentatsioonist. See tähendas uute lahenduste väljatöötamist ja jooksvaid muutusi. Suurimad neist olid tüvikust leitud asbesti kõrvaldamine ning ebatasaste põrandate ja aknalaudade ümberprojekteerimine," rääkis Roosipuu.
Tehniliselt oli Roosipuu sõnul kindlasti kõige keerulisem kõrgel läbiviidud katuse- ja fassaaditööd. Üheks kitsaskohaks oli lammutusprahi ja materjalide transport - kõike tuli teha liftide abil, mis olid ise samal ajal remondis.
Kuna ehitustööd käisid käsikäes erakordsete ekspositsioonilahendustega, siis nõudis ka see ehitajalt suurt paindlikkust. Teletornis on siseviimistluse, valgustite ja mööbli materjalina kasutatud palju kõrgläikelist fiiberplasti. Selliste eritellimustööde puhul on kvaliteetsete ja eelarvesse sobivate tarnijate leidmine ehitajale suur väljakutse.
Vaade on jumalik
Teletorni peamine võlu on tema kõrgus ja avanev vaade. Sestap on siin olulisim koht kindlasti vaateplatvorm. Täiesti uusi elamusi pakuvad põrandaaknad ja 22. korruse väliterrass. Arhitektuuriliselt tegi kõige suurema muutuse läbi sissepääsuala. Varem jahutusbasseinina kasutusel olnud purskkaevud ja nende kõrvalt varikatuste all valvuriputkast tornini viivad jalgteed on asendunud mastaapse juurdeehitusega. Suvisel ajal saab nüüd torni siseneda mööda kaldteed kogu torni kõrgust ja ilu nautides. Talviseks perioodiks, mil inimesi peab lume ja jäätükkide eest kaitsma, on ehitatud torni suunas ahenev tunnel. Lisaks praktilisele sissepääsu funktsioonile on sellega loodud suvisteks vabaõhuüritusteks eriline õueala.
Kas teletornist saab Tallinna turismimagnet?
Nagu nähtub senisest avalikust huvist ja turismifirmade päringutest, on teletorn olnud väga oodatud turismiobjekt. Kõrgehitised ja ülev vaade on populaarsed igas linnas. Tallinna Teletornil on lisaks sellele ka eriline sümbolväärtus, olles meie taasiseseisvumispüüdluste oluline sõlmpunkt ning nõukogude-aegne kultuskoht. „Neid lugusid on põnev jutustada nii kohalikule elanikule kui turistile," ütles Roosipuu.
„Spetsiaalse panoraamprogrammi abil tornist avanevat vaadet tutvustades oleme eesmärgiks võtnud tuua Tallinn peopesale ja anda pisut ka lisainfot nähtavate piirkondade ja objektide kohta. Tänu sellele saab tornis iga ilmaga tutvuda linna ja ümbruskonnaga. Kaunile vaatele ja heal tasemel toitlustusele lisaks on teletorni vaateplatvormile loodud ka eriline interaktiivne näitusesaal. Olles ise üks Eesti tippehitisi, on see ka õige paik tutvustamaks maailma tippu jõudnud eestlasi ja nende saavutusi," tutvustas Roosipuu edasi.
Varakult ka taaskülastajate peale mõeldes on teletorni meeskond juba täna plaanimas mitmeid kultuurisündmusi ja temaatilisi eriprogramme. „Oma erilisuses on teletornil suur potentsiaal olla külastatavuselt turisti esimeste valikute hulgas," oli juhataja kindel.
Meeletu hulk külastajaid oli heaks treeninguks
Esimene nädal tõi teletorni pea 5000 külastajat. Seda oli Roosipuu sõnul üle ootuste palju. Uue maja, ekspositsiooni ja meeskonna töö häälestamiseks oli see rahvatulv aga väga tänuväärt kogemus: „Kitsaskohad andsid kohe endast märku ja neid saab kiirelt lahendada. Viimastel öötundidel enne avamist valminud multimeedialahendused nõuavad veel üksjagu tööd, aga sellega oligi arvestatud. Ilma korraliku stressitestita ei olegi võimalik neid reaalse olukorra tarbeks seadistada. Laboritingimustes töötavad paljud asjad teistmoodi kui päriselus. Eesmärk oli maja varakult enne suurt turismihooaega avada, et suudaksime enda jaoks rutiinid välja töötada. Suur rõõm on ohtra positiivse tagasiside üle. Inimesed on vaimustunud uudsest disainist, erilistest elamustest," ütles Roosipuu lõpetuseks.
Teletorni ala ei ole veel siiski sada protsenti valmis - välialade maastikukujundus ja sissesõiduala ootavad veel täiendavaid investeeringuid.
Projekt sai toetust meetmest „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine", mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Meede on üks regionaalarengu programmidest, mis on välja töötatud Siseministeeriumis regionaalministri valitsemisalas ning mida rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Projekti nimetus: Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine
Projekti maksumus: 6 571 012,23 eurot
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 5 537 426,66 eurot
Omaosalus: 1 033 585,57 eurot
