Koolivõrgu korrastaja ohverdaks isegi omaenda kooli

Kalle Küttis, kellest võinuks saada Sirgalas looduskaitsja, on nüüd haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerina koolivõrgu reformi eeskõneleja, kes ei halastaks Järve gümnaasiumi vilistlasena isegi oma koolile, rääkimata tillukestest maagümnaasiumitest.

Küttis nendib Põhjaranniku ajakirjanikule antud intervjuus, et PISA uuringutes on Eesti ikka heal kohal olnud ning koolid ja õpetajad on üldiselt tasemel, kuid hariduslik kihistumine on siiski aina süvenemas. Suurenenud on madala sooritusega õpilaste arv.

Küttis on ka ise olnud maakeskkooli direktor ning ta elas 25 kilomeetrit maakonnakeskusest eemal, oma kaks last pani ta aga just Viljandi kooli. Nüüd kui küttis viimati selle sama koha vallavanemaga rääkis, siis selgus, et vallavanema laps ei käi isegi mitte Viljandi vaid veel kaugemal, Tartu koolis.

Alla 30 õpilasega gümnaasiume on Eestis 26. Suuremas koolis saab aga Küttise sõnul rohkem teha, enam pakkuda - nii õppesuundi kui huviringe. Küttis meenutab oma direktoriajast, kui raske oli väikeses koolis näiteks koori kokku saada. Suures koolis leiab igaüks oma - malering, tants, laul jne.

Koolivõrgu korrastaja oleks valmis ka enda kunagise kooli põhikooliks muutumisega kui Jõhvi loodaks suurepärane õppekeskkond. "Kaks gümnaasiumi 10 kilomeetri kaugusel - see on ikka absurd, mis me teinud oleme," rääkis Küttis.

Loe pikemat intervjuud Kalle Küttisega Põhjarannikust.