Miks on lemmiklooma väljaheited ohtlikud?
Ilmselgelt pole pilt meeldiv mitte kellelegi, isegi kui inimene võtab seda kui loomulikku osa elust. Eriti ebameeldiv on hunnik oma saapa talla küljest avastada. Ja veel hullem - pesta last, kes äsja maandus säärase mätta otsa.
Koos jääkproduktidega satuvad murule ka parasiidid ja nende munad. Need on ohuks nii loomale, kui inimesele. Üks parasiitide emane isend võib ööpäevas muneda 200 000 muna, väliskeskkonda sattudes muutuvad nad 14 päevaga nakkusvõimeliseks. Munad on väliskeskkonnas väga vastupidavad ja püsivad ohtlikuna seal aastaid.
Kas sina või su pereliikmed võivad ussidega nakatuda?
Võivad - nii sina, sinu laps kui naabri väike Mari. Teatud ussid on võimelised üle kanduma loomalt inimesele (nt. koera ümaruss). Inimene nakatub mikroskoopilisi ümarussi mune alla neelates, mis satuvad suhu saastunud pinnasest.
Soolestikku sattunud munast väljuvad solkme imetillukesed vastsed, mis liiguvad soole seina kaudu veresoontesse. Seejärel rändavad nad maksa, kopsu ja teistesse organitesse. Köhides neelatakse kopsu sattunuid vastseid alla, kus vastne kinnitub soole seinale ja sellest hakkab arenema täiskasvanud parasiit. Kas haigestumine toimub kliiniliste tunnustega või kulgeb varjatult, sõltub organismi vastupanu võimest. Ilmselgelt on väikestel lastel kõige suurem nakatumisrisk.
Liivakastid on ohuallikad, kuna avatud liivakast meeldib ka kassidele. Lisaks solkmetele esineb kassidel ja koertel veel teisigi ümarusse ning samuti mitmeid paelusse. Koeraviik on üks levinumaid ning seda soodustab parasiidi „abimees" - kirp. Vaatamata nimele võivad selle paelussiga nakatuda nii koerad kui kassid. Kuna tegemist on inimesele ohtliku paelussi liigiga, nõuab see erilist tähelepanu. Seepärast koputan koera- ja kassiomanike südametunnistusele - õpime oma lemmiku tagant koristama. Alati tuleks oma koera väljaheited kokku koguda ja ära visata.
Võttes endale lemmiklooma, võtad endale kohustuse hoolitseda tema tervise ja heaolu eest, kui ka kaasinimeste heaolu eest.
Parasitaarhaigused on maailmas laialt levinud eriti noortel koertel - kassidel. Pea iga kutsikas on nakatunud. Kutsikad - kassipojad nakatuvad juba ema sees olles (kui emale pole tõrjet tehtud) või emapiima kaudu, aga ka saastunud väliskeskkonnast.
Hiljem on nakatumiseks loomal mitu võimalust: suukaudu - väliskeskkonnast parasiidi mune alla neelates, kirpe katki hammustades, hiiri ja linde süües, parasiiditsüstidega kodu- või metslooma siseelundeid süües; naha kaudu - teatud parasiidid on võimelised tungima looma organismi läbi naha.
Parasiidid loomorganismis pärsivad immuunsuse teket, kaasa arvatud vaktsineerimisjärgse immuunsuse kujunemist, põhjustades vaatamata korrektsele vaktsineerimisskeemile loomade suuremat haigestumise riski. Pea meeles - 10-14 päeva enne vaktsineerimist anna koerale ja kassile ussirohtu.
Kuidas aru saada, et koeral või kassil on ussid?
Varases nakkuse staadiumis ei näegi. Kuid loomad, kes on väliselt terved, võivad juba parasiidimune väljutada. Sümptomitena esineb punnis kõhtu, oksendamist, kõhulahtisust, kahvatuid igemeid, veriseid väljaheiteid, unisust, pulstis ja läiketut karvkatet. Ilmselged nakatumise sümptomid on ussid väljaheites või riisitera taolised paelussi lülid looma sabal või väljaheites.
Hiljem võivad tekkida mitmed nähud - isu väheneb, kaob või väärastub, kõhulahtisus võib vahelduda kõhukinnisusega, iiveldus ja oksendamine, köha, kaalukadu, sooleummistused (väga tugeva nakkuse korral), aneemia (parasiidid toituvad peremeesorganismi verest), mürgistuse nähud (parasiit eritab oma elutegevuse jääke peremeesorganismi).
Viimased aga on paljude teiste haigestumiste tunnusteks. Seepärast loomal, kellele pole tehtud ussikuuri, on diagnoosi panek keerulisem ja ravitulemus küsitav.
Nakatumisriske on võimalik vähendada, manustades loomale regulaarselt ussirohtu, vältimaks edasist keskkonna saastumist ja seega andmata võimalust nakatuda inimesel.
Mitmed parasiitidevastased ravimid on laia toimespektriga - see tähendab hävitavad nii ümar- kui paelusse. Ravimeid on olemas tablettide, maitsestatud pastade ja turjale tilgutatavate tilkade näol.
Need on käsimüügis. Keerulisemad preparaadid, mis hävitavad nii sisekui välisparasiite (nt. sügelislesta ja kirpu) on retseptiravimid. Alati tasub apteekrilt küsida käsimüügiravimeid ostes, mitu korda peab rohtu manustama. Oluline on ravimit ostes teada, palju te koer või kass kaalub. Kui te annate oma tegelikult 25 kg kaaluvale koerale 2 tabletti (1 tablett 10 kg kehakaalu kohta), arvates, et tal ei ole tegelikult palju usse, ainult mõned on, ei saa koer ravitud.
Sel puhul oli raha kulutamine asjatu, toob kasu asemel vaid kahju.
Niimoodi mitu korda järjest toimides saavutate olukorra, mil ravimi suhtes tekib resistentsus ja ravim lihtsalt ei hakka enam mõjuma. Nii, et kaaluge oma koer või kass ära ja alles siis ostke ravim. Pigem pisut rohkem, kui vähem. Kindlasti tuleb lugeda ravimi juhendit. Ravimit (toimeainet) peab aeg ajalt ka vahetama. Seda oskab teile taas apteeker soovitada.
Kui sageli anda ussirohtu koerale või kassile?
Üldine soovitus on 4 korda aastas. Ehk iga 3 kuu tagant. Sagedasem peab ravikuur olema kutsikatel ja kassipoegadel ning kassidel, kes söövad hiiri ja linde, või on probleeme kirpudega. Ning enne vaktsineerimist peab loom olema parasiidivaba.
Iseenesest mõista tuleb tõrjuda ka kirpe ja puuke. Kirbud võivad edasi kanda sooleparasiidi nakkust, põhjustada loomal nahapõletikke ja allergiat. Kirpudest lahti saamiseks ei piisa vaid täiskasvanud kirpude hävitamisest.
Kirpude munad ja noorvormid jäävad alles. Täiskasvanuks saamiseks läbivad nad 3 arengustaadiumi ja sõltuvalt keskkonna tingimustest võib selleks kuluda 2 nädalat kuni 8 kuud. Seega arvates, et kirbud on hävinud, võib teie loom uuesti nakatuda. Kirbutõrjevahedid on samuti käsimüügis.Tihti sisaldavad ravimid ka puuke hävitavat toimeainet.
Ravimivormiks - tilgad turjale, kaelarihmad erineva toimeajaga ja pihustid. Ravikaelarihmade kasutamisel tasub meeles pidada, et enne koera pesemist või ujuma minekut tuleb see maha võtta. Tõhus on kirbutõrje siis, kui samaaegselt looma raviga töötlete võimalikke kirpude ja nende munadega saastunud kohti oma majapidamises, kindlasti looma magamiskohta (kuuti, pesa vm).
Regulaarne ussitõrje aitab loomal terve olla ja vähendab nakkust keskkonnast. Regulaarse ussitõrje abil kaitseme ka inimese tervist. Ilusat kevadet!
