Varbuse postijaam 150
Varbuse postijaama ehitusega alustati 1861. aasta südatalvel. Tööd kulgesid tolle aja kohta üllatavalt ladusalt ja juba sama aasta 14. mail pööras kitsalt ja tolmuselt Tartu-Võru maanteelt hoovi esimene postisõiduk.
Postijaama peamisteks funktsioonideks sai posti- ja reisiliikluse korraldamine. Jaama kõige hinnalisemaks varaks olid hobused ja postisõidukid, kuid alatihti kaasnes sellega sekeldusi. Personaliga tekkis samuti probleeme – postijaamapidajal tuli leppida sellega, et postipoisid teel olles purjutasid, kihutamisega hobuseid ära ajasid või siis reisijatelt jootraha välja pressisid.
Aeg-ajalt esines postijaama tegevuses rikkumisi, millest tõsisemateks peeti saadetiste valesse kohta läkitamist, nende kaotsiminekut, postiveokite hilinemist ja postijaama ametnike ebaviisakat käitumist.
1883. aastal esitas Varbuse postijaama vastu süüdistuse A. von Wulf, kes oli soovinud posthobustega sõita Varbuselt 22 versta kaugusel asuvasse Maidla jaama. Reisija kaebas, et jaamast väljasõit viibis ja teekond kujunes loodetust ajaliselt pikemaks. Hilinemist põhjendati küll erakordselt halbade teeoludega, kuid see olid hobupostiliikluse ajajärgul väga sagedane ja postijaamadele üldiseks murekohaks.
1930. aastate keskpaiku, kui hobutransport pidi oma senise positsiooni lõplikult mootorsõidukitele loovutama, läksid maantee ääres asuvad heas korras postijaama hooned kohaliku teemeistrikeskuse käsutusse. Seitsme aasta eest avas Varbuse postijaamas külastajatele uksed Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.
Esmaspäeval, 14. mail kl 14 kogunevad Eesti Maanteemuuseumi postijaama 150. juubelit tähistama AS Eesti Post töötajad, räägitakse postindusest ja postiveost.
Külastajaid võtavad vastu postijaama ülem ja paljud teised põnevad tegelased. Tutvustatakse ka postijaama sünnipäevaks valminud postitemplit.
