Ero Liivik: Saue linn pooldab ühinemise asemel koostööd
Koostöö kui tulevik
Kindlasti ma ei poolda omavalitsuste sundliitmist, vaid vabatahtlikku, elanik huve arvestavat lähenemist. Tõenäoliselt oleks nelja omavalitsuse baasil tekkiv üksus hoomamatu, suur mammut, mille ühest otsast teise läbisõitminegi võtaks palju aega. Loogiline oleks, et tekkinud oleksid paarid: näiteks Saue linn ja vald, kuna tegemist on rõngasvallaga; Saue vald ja Harku vald, kuna tegemist on ühist piiri omavate üksustega; Saku vald ja Saue linn, kui samuti lähestikku asuvad üksused. Nelja omavalitsuse ühinemine sedavõrd kiires tempos mõjub liigambitsioonikalt. Kindlasti ei saa välistada ka teatud omavalitsuse osade ühinemist mõne teise omavalitsusega, näiteks kokku on sulanud Saue linn ja Saue vallas, Vanamõisa küla ümber olev tagamaa (eeskujuks on siin 2002.aastal toimunud teatud osa valla territooriumi liitumine Saue linnaga, nt Saue mõisa tagused maad, mis linnale üle anti). Oluline oleks, et Saue linn jääks tõmbekeskuseks. Kindlasti on vajalik erinevate uuringute läbiviimine - protsess peab olema teadlik ning igakülgselt läbikaalutud. Hetkel pole olemas ühtegi uuringut. Samuti on ülioluline rahva arvamuse ära kuulamine, kohaliku rahvahääletuse korraldamine. Samas on selge see, et ainuüksi emotsiooni põhjal pole hääletusel mõtet: analüüsid peavad selgitama võimalikud stsenaariumid ning nende üle tulebki hääletada. Andes rahvale otsustamise alusena kogu vajaminema informatsiooni. Loomulikult pole välistatud, et uuringud annavad tulemuse, mis ei soosi ühinemist, vaid hoopis piiriülest koostööd, - ka sellisel juhul tuleb saadud tulemust aktsepteerida. Ja kindlasti ei ole nende asjade väljaselgitamine kahe kuu jooksul võimalik. Saue valla ettepanek oli aga ühemõtteline - alustada tuleb just territoriaalset ühinemist ja võimalikult kiiresti. Omavalitsuste vahelist koostööd saab teha ka ilma ühinemiseta. Ja seda tulebki teha.
Arengukava soosib Saue linna iseseisvat jätkumist
Saue linna volikogu on teinud vastavas suunas ka suure eeltöö kehtiva arengukava 2007 - 2017 koostamisel (juba 2006 aastal), mis analüüsis ka Saue vallaga ühinemise teemat. Tsiteerin järeldute osa: „Saue linna arengustsenaariumid: Saue linn asub suhteliselt väiksel territooriumil ja linna maaressurss, eriti munitsipaalmaade osas, on piiratud. Samas kasvab linna elanike arv ja seega suurenevad vajadused elanikke teenindavate infrastruktuuri rajatiste ja hoonete järele. Teisalt on oluline konstateerida fakti, et Saue linna sotsiaalset infrastruktuuri kasutavad paljud naaberomavalitsuste elanikud. Saue linn on antud paikkonnale tõmbekeskuseks. Seetõttu on oluline kaaluda linna, kui kohaliku omavalitsuse, territoriaalseid arenguvõimalusi. Üldises plaanis on võimalusi neli: 1) jätkata olemasoleval kujul; 2) ühineda Saue vallaga; 3) suurem kohalike omavalitsuste ühinemine (Harku, Saue, Saku Kiili); 4) Saue linn kui Tallinna linnaosa. Selleks, et aimu saada, milline stsenaarium on kõige ratsionaalsem nii majanduslikust, sotsiaalsest, kui ka poliitilisest aspektist, tuleb läbi viia detailsem uuring, mis selgitaks erinevate arengute positiivseid ja negatiivseid külgi." Arengukava loeb Saue vallaga ühinemise plussideks mitmeid aspekte. See annab: 1) Avaramad võimalused linnaelanikele vajaliku infrastruktuuri rajamiseks ja haldamiseks; 2) Üldplaneeringu, mis hõlmab tervikuna suuremat piirkonda; 3) Omavalitsuse arendustöö saab baseeruma selle piirkonna inimeste vajadustel; 4) Infrastruktuuri investeeringutes osalevad ka linna piiri taga elavad inimesed (läbi tulumaksu); 5) Tugevama omavalitsuse teke. Lõplik järeldus nelja variandi analüüsimisel oli, et kõige kiirem ja mõtestatum on Saue linna areng iseseisva omavalitsusena. Põhimõtteliselt nägi arengukava tegevuskava ette ka linnavalitsusele ülesande viia läbi vastavad uuringud ja küsitlused Saue linnas 2008. ning 2009. aastal - arusaamatul põhjusel jättis tollane linnavalitsus selle kohustuse täitmata. Hetkel oleks need uuringud ja küsitluse tulemus küll marjaks kulunud...
Miinustest rääkides
Saue vald ajas oma ettepanekus mesijuttu ühendomavalitsuse kasvavast finantsvõimekusest. Kuid nagu Harku valla anlüüsist nähtus, siis Saue vallal on väga suur laenukoorem. Saue linnal on olukord aga vastupidine - laene onsuhteliselt vähe võetud ja iseendaga hakkamasaamine hea. Olemasolev laenuvõime läheks aga meie linna elanike jaoks vajalike asjade tegemisele. Saue vald on viimasel kümnendil üha kasvanud, see on juurde toonud ka palju lasteaia- ja kooliealisi laps: Saue linnas on suur gümnaasium, mis on ehitatud 700-le õppijale. Kui nüüd kõik senised Saue valla lapsed saaksid sinna koha, siis läheks kool sõna otseses mõttes lõhki. Lisaks on teada, et Saue vald on oma eelarves teinud suuri kärpeid just kultuuri arvelt, Saue linn aga talitanud vastupidiselt - pidanud oluliseks kultuuri investeerimist. Me ei ole ka rasketel aegadel sulgenud ühtegi asutust või ringi. Jääb mulje, et Saue vald on oma mahlad välja lasknud ning näeb Saue linnas "rikast pruuti". Kogu asja taga on tunnetatav ka parteiline liin: IRL on võimul nii Saue vallas, Harku vallas, kui Saue linnas, IRL-i kuulub ka igal võimalikul juhul omavalitsuste sundliitmisest jutustav regionaalminister. Eks iga erakonna huvides on enda positsioonide parandamine, kuid kodanikuühiskonna- ja demokraatia ühe erakonna poolt suunatud mammutomavalitsuses jääks küll kiduma.
