Jahipidamise keelualad leiab kaardilt

Jahipidamise keelamise aktsiooniga on tänaseks liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud üle Eesti.

Ülevaadet, kus paiknevad jahipidamise keelualad, saab näha aadressil http://www.jahiseadus.ee/home/liitunud

Eesti Erametsaliit on jätkuvalt seda meelt, et tänane maaomanike õigusi eirav jahiseadus euroopalikku õigusruumi ei sobi. Selle kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta.

"Kehtiv jahiseadus ei võimalda jahipidamise normaalset korraldamist,“ sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. "Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliitiline vastutus.“ Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üleüldine. 

"Ajakirjanduse vahendusel on praeguse jahiseaduse poolehoidjad jaganud avalikkusele väärinfot,“ märkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. „Näiteks on selgelt eksitav väide, nagu võimaldaks jahiseadus maaomanikul põllusaaduste hävitamisel ulukikahjude kompenseerimist. Tegelikult ei saa tänase jahiseaduse alusel maaomanik sõraliste kahjustuste eest kõige väiksematki kompensatsiooni. Samuti ei võimalda seadus maaomanikul kaasa rääkida küttimislimiitide kehtestamisel ega anna kõige väiksematki võimalust jahirentniku valimisel, rääkimata jahiala piiride muutmisest.“

Taavi Ehrpaisi sõnul vastab tõele, et väga paljudes piirkondades on maaomanike ja jahimeeste vahelised suhted korras. Nii näiteks ka tema kodukandis Raplamaal. Põhjus on aga Ehrpaisi kinnitusel see, et jahimeeste ja maaomanike suhted on reguleeritud omavaheliste lepingutega. "Rapla maakondlik jahindusspetsialist sai juba aastaid tagasi aru, et riigikord on muutunud ja hakkas jahimeestelt maaomanikega sõlmitud lepinguid nõudma.“ Selleks, et paljudes Eestimaa piirkondades pikka aega püsinud vastasseise lõpuks lahendada, olekski tema sõnul vaja, et lepingu sõlmimise nõue tuleneks jahiseadusest.

Jahipidamise keelamise otsustas metsaomanike esindusorganisatsioon taasalgatada oma 19. aprillil toimunud üldkoosolekul. Liitumine aktsiooniga on iga omaniku iseseisev valik.
Jahikeeld kestab kuni uue, maaomanike huve arvestava jahiseaduse vastuvõtmiseni Riigikogus.