Võistuviljeluse eredad isiksused

Omalaadse võistluse idee pärineb Soomest, kus see on kestnud kaks korda kauem kui Eestis.

Kaheksa aasta jooksul on viljelusvõistlusel osalenud üle poolesaja ettevõtte, kes kuuluvad Eesti parimate teravilja- ja rapsikasvatajate hulka. Valdavalt on need tublisti üle keskmise suurusega ettevõtted. Ligemale pooltel on täistsükliga tootmine (taime- või loomakasvatus koos), ülejäänud on spetsialiseerunud teravilja- ja rapsikasvatusele.

Võistuviljelejad on isikuomadustelt innovaatilised juhid-ettevõtjad, kes otsivad, märkavad ja kasutavad ära soodsaid võimalusi. Nad on üldiselt riskijulged ja eksperimenteerivad ning õpivad enda ja teiste kogemustest. Nad on kõrgelt motiveeritud ja tahtejõulised, seavad endale tavalisest kõrgemaid eesmärke ja valdavad nende saavutamiseks kohast strateegiat. Põhieesmärk on suur ja üllas: pakkuda eeskuju ning kogemusi Eesti teravilja- ja rapsikasvatuse efektiivsuse ning tulukuse suurendamiseks. Eesti on teravilja ja rapsi saakidega Euroopa Liidus viimaste hulgas, isegi põhjanaaber Soome on meist ees.

Teravilja ja rapsi saagikus on paranenud, kuid väga aeglaselt. Hoopis edukamad oleme piimatootmises, lehmade produktiivsusega asume Euroopa Liidus 10. kohal.

Eesti on teravilja ja rapsi eksportiv riik ning suurema eksporditulu saamiseks peame neid kasvatama efektiivsemalt. Võistuviljelejad näitavad, et see on võimalik ja ka paratamatu.

Avo Samarüütlit motiveerivad konkreetsed eesmärgid

Tartumaa ettevõtte Männiku Piim juht Avo Samarüütel on staažikas võistuviljeleja ja kasvatab kõrgeid saake. Mullu avalikustas ta oma eesmärgi saada parimal põllul 10 tonni talinisu ja 5 tonni talirapsi hektarilt.

Senini kuulub talle viljelusvõistluse talinisu saagikuse rekord – 9,7 tonni teri hektarilt. Talirapsi parim tulemus on tal 4,1 tonni teri hektarilt.

Avo Samarüütel väärib kiitust mitte ainult kõrgete saakide, vaid ka konkreetsete eesmärkide seadmise ja nende avalikustamise eest. Just nii juhtimisteadus soovitab. Juhil-ettevõtjal peavad olema eesmärgid, see on edutegur, ja kui eesmärgid on avalikkusele teada, siis see on täiendav motivaator – edukatele inimestele on omane lubadused täita.

Võistuviljelusest kõrval seisjad on küsinud: mis mõte on taotleda üksikutel põldudel rekordsaake? Hoolitsegem kõigi põldude eest ühtviisi.

Rekordsaagi mõte on oma võimaluste ja võimete piiri kompamises, mida on edasise arengu seisukohalt oluline teada. See teave on ka kriteeriumiks seniste keskmiste saakide taseme hindamiseks. Mõte on ka strateegias. Parimasse põldu tasub enam panustada kui keskmise või madala viljakusega põldu. Parimal põllul kõrgtasemel viljeldes õpib uut rohkem kui teistel põldudel. Uued taimekaitsevahendid ja väetised on ennekõike viljelemiseks kõrgtasemel.

„Väike sportlik tuhin on sees: kas saan 10 tonni talinisu hektarilt?“ mainis Avo Samarüütel mullu sügisel ja lisas: „Võistluselamusest tähtsamaks pean siiski rahulolu, mida pakub ilus saagikas põld.“

Männiku Piim on mitmekülgselt tugev ja hästijuhitud keskmise suurusega ettevõte, kellel 1300 hektarit haritavat maad ja üle 300 lehma. Lehmad on juba mitmendat aastat robotlaudas ja neilt igaühelt saadakse üle 10 000 kilo piima aastas. Masinaõues on vaid nüüdisaegsed tootlikud masinad, mis võimaldavad põllutöid teha optimaalsel ajal ja parima võimaliku kvaliteediga.

Mullu pärjati Avo Samarüütel aasta põllumeheks.

Aare Mölder – edukas loovviljeleja

Harjumaal keskmise viljakusega muldadel teravilja ja rapsi kasvatav Valdereks OÜ juht-ettevõtja Aare Mölder lülitus viljelusvõistlusse 2007. aastal ja kohe üllatas: sai parimalt talinisupõllult 8,6 ja parimalt suviodrapõllult 7,5 tonni teri hektarilt.

Kemira GrowHow (Baltic Agro) korraldas Valdereksi põldudel mitu teabepäeva ja Eesti Maaviljeluse Instituut kutsus Aare Möldri oma teadurite ette kogemustest rääkima. Neil üritustel rõhutas Mölder tuntud mõttetera: „Et olla edukas, ei piisa teha samu asju teistest veidi paremini, vaid tuleb teha uutmoodi ja ka põhimõtteliselt veidi teisiti.“

Aare Mölder on edukas, mida ta teeb teisiti?

Ta loobus juba 2001. aastal adrapõhisest viljelusest ja läks üle minimeeritud harimisele, olles selle tehnoloogia üks pioneere. 12 aastat minimeeritud harimist on muutnud põllud paremaks. Minimeeritud harimine on odavam, säästab aega ja mulda, kuid nõuab meisterlikkust.

Ta hakkas julgelt kasutama senisest palju väiksemaid külvisemäärasid ja tõestas, et sel moel säästab mitte ainult seemet, vaid ka saagikus suureneb. Uued sordid on aretatud hästi võrsuma.

Ta suurendas taliviljade kui suviviljadest saagikamate kultuuride osakaalu, 2007. aastal oli see 74%.

Ühena esimestest hakkas ta kompleksselt kasutama mikroväetisi ja saavutas ka selle läbi saagikuse tõusu.

Ta soetas Eestis esimesena iseliikuva taimekaitsepritsi ja teeb sellega kõik pritsimised parimal ajal.

Aare Möldri uuenduste kogu nimekiri sellesse kirjatükki ei mahu. Sel aastal kindlasti kuuleme temast üht-teist head. Hiljuti ütles ta oma parima talirapsipõllu servas: „Varem soovitati mul viljelusvõistlusel osaleda, tänavu tegin seda ise, sest seekord on sooritused ja ponnistused hästi täkke läinud.“

Vennad Tobrelutsud – internetipõlvkond

Põlvamaal Pirmastu OÜs pole hulk aastaid põlde üldse küntud, adergi ammu ära müüdud. Veel enam – selles majapidamises ei ole ühtegi mullaharimisriista. Seal on täielikult üle mindud otse- ehk multškülvile: seeme viiakse eelnevalt harimata mulda.

Toomas Tobreluts (pere meeskonna liider): „Mullaharimisest loobumise eel külvasime ühel ja samal põllul künnile, minimeeritult haritud ja täielikult harimata mullale. Saagis vahet ei olnud. Üldiselt räägitakse, et otsekülvile üleminekul saagikus langeb, aga meie ei ole seda kogenud. Võib-olla sellepärast, et teeme kõike püüdlikult ja külvame maailmas parimaks peetava Cross-Sloti otsekülvikuga.“

Seda külvikut toodetakse Uus-Meremaal, Euroopas on neid alles vähe. Perepojad Taavi ja Lauri Tobreluts avastasid selle internetist.

Otsekülv on teisisõnu multškülv, kuna selle tehnoloogia puhul jäävad põhk ja muud taimejäänused mulla pinnale, kus need lagunevad mulda kaitsvaks ja toitvaks orgaaniliseks aineks: tekib multšikiht, mis takistab mullast vee aurumist. Multši rohkendamiseks, samuti taimetoitainete sügistalvise väljaleostumise takistamiseks kasvatatakse vahekultuure.

Otse- ehk multškülv säästab mootorikütust, aega ja mulda ning sellest on saanud ülemaailmne säästva põllumajanduse kontseptsioon.

Tobrelutsud on kursis säästva põllumajanduse arengu uuemate suundumustega kogu maailmas. Teabe saavad nad internetist. Mullu kuulutati perekond Tobreluts Eesti kõige Läänemere-sõbralikumaks põllumajandustootjaks.

Tobrelutsude edu otsekülvi siirdamisel põhineb isa ja kahe poja meeskonnatöös. Nad on ettevõtlikud, riskijulged, innovaatilised ja kõrgelt motiveeritud.

Uuendamise eestvedajaks on pojad Taavi ja Lauri. Neist on saanud internetifännid, kõik uuendamise ideed on nad saanud just sealt.

Tobrelutsude nimel on 2008. aastast taliodra rekordsaak – 8,2 tonni teri hektarilt.

Tõnu Post juurutab taime- ja loomakasvatuse sünergiat

Saaremaal viljapõldu leida pole üldse lihtne. Kõljala POÜ juht Tõnu Post laveeris oma uhke autoga kadakate ja kivide vahel, siis sukeldusime hetkeks tihnikusse ning alles sealt väljudes olime silmitsi rukkipõlluga, mille ettevõte esitas viljelusvõistlusele.

Kõljala POÜ ei ole spetsialiseerunud teraviljakasvatusele, vaid piimatootmisele ja on viinud selle kõrgtasemele: mullu andsid 520 lehma igaüks keskmiselt ligemale 9500 kg piima. Tänavu lisandub tõenäoliselt 1000 kg. Ja seda Saaremaa tingimustes.

Teraviljade saagikuse tõstmine käib selles ettevõttes piimatootmise toel läbi mullaviljakuse. Näiteks seesama viljelusvõistlusele esitatud põld näeb ilus välja eelkõige seetõttu, et on saanud vedelsõnnikut.

Ettevõte kasvatab rukist päris suurel pindalal seetõttu, et kehvapoolsed mullad sobivad sellele suhteliselt vähenõudlikule kultuurile. Tavakohaselt ei peeta rukist piimakarja söödaks, aga Tõnu Post peab, ja edukalt.

Tõnu Post: „Me müüme rukist ka leivaviljaks, aga nii palju, et endal ei ole piinlik minna poodi leiba ostma.“

Teiseks on rukkipõhk laudas tähtis allapanuna. „Meil on nüüdisaegne vabapidamisega suurlaut, kus asemetel kasutame põhku ja lehmad on nii puhtad, et nende udaraid lüpsiplatsil pesema ei pea,“ lisas Tõnu Post.

Tänu piimakarjale on Kõljalas külvikorras suur osa heintaimedel, neid viljeldakse intensiivselt, mis mõjub soodsalt mullaviljakusele ja sealtkaudu ka teraviljade saagikusele.

Efektiivne piimatootmine on loonud sellise finantsvõimekuse, et masinaõu on täis tootlikke masinaid, mis võimaldavad põllutöö teha optimaal-sel ajal ja tipp-topp. Saagikuse tõstmise vahend! Tänavu tehti rohumaadel esimene niide üheksa päevaga, mis andis proteiinirikka silo.

Kõljala POÜ edu strateegia kuulub klassikaliste kilda, ellu on see viidud targalt ja Saaremaa tingimusi arvestavalt ning ehtsa saarlaste visadusega.

Kaido Kirst üllatas suvirapsiga

Kui vaadelda Saaremaa maastikku ja seda võrrelda Kesk- või Lõuna-Eestiga, siis tärkab kahtlus, et saarlastel ei peaks olema viljelusvõistlusel mingeid võidulootusi. Aga ometi on nad mandrimeestega rinda pistmas. Esimesena tegi seda Valjala valla Nuudi suurtalu juht Kaido Kirst, seejärel Tõnu Post ja tänavu veel Toomas Tänav Mäe talust (Nuudi talu naaber).

Saarlane Kaido Kirst kuulub viljelusvõistluse üllatajate hulka. Tema nimel on 2009. aastast Eesti kõrgeim suvirapsi hektarisaak – 3,7 tonni. Üllatus see oli. Tulime Peeter Viiliga tolle aasta sügisel Tartumaalt Haage Agrost muljega, et seal on valminud Eesti kõrgeim suvirapsisaak. Jõudsime Kehtna Mõisa OÜsse ja sealt saime veel parema mulje. Kui võistluspõllud olid koristatud, selgus, et võidupõld asub hoopis Saaremaal. See võimalus ei tulnud meile pähegi.

Kuidas Kaido Kirst rekordi sooritas? Tal on üks aegade jooksul orgaanilise väetisega viljakaks muutunud põld. Ta panustas sellele põllule nii palju, kui oskas ja suutis, mis oli strateegiliselt õige samm. Muu hulgas kasutas ta väetamisel Valjalas asuva Baltimaade esimese biogaasijaama jääki ehk Kaido Kirstu sõnutsi „musta vett“.

Kuigi see võidupõld on Saaremaa tingimustes erandlik, on selle meisterlik ärakasutamine õpetlik.

Saaremaa võistuviljelejad on tugevad strateegiliselt. Nad tunnevad oma piirkonna objektiivseid nõrkusi: saareline asend, väheviljakad mullad, kevaditi teeb põud liiga jne. Nad kompenseerivad seda oma tugevustega: tarkuse, südikuse, visaduse ja õppimisega. Need kolm meest võtavad viljelusvõistlusest osa selleks, et motiveerida end veel enam võimalusi otsima, neid märkama ja ära kasutama.

Nad mõtlevad suurelt ja kasutavad mastaabiefekti. Näiteks Kaido Kirst alustas 19 aastat tagasi kolme hektariga, praegu viljeleb ta 100 korda suuremal pindalal – 302 hektaril.

Kaido Kirst on spetsialiseerunud teravilja- ja rapsikasvatusele ning loomakasvatuse soodne mõju jõuab tema põldudele vaid biogaasijaama „musta veena“. Mulla huumusbilansi tasakaalustamiseks hakkas ta kasutama valget mesikat kui haljasväetiskultuuri. Selle sissekündmiseks on tal esimesed väärtuslikud kogemused.

---

Viljelusvõistluse rekordid 2005–2011 (t/ha)

Talinisu	9,7	2008	Avo Samarüütel	Tartumaa
Talioder	8,2	2008	Toomas Tobreluts	Põlvamaa
Rukis	8,0	2008	Ahti Kalde	Jõgeva
Tritik	7,8	2009	Erki Oidermaa	Põlvamaa
Oder	7,5	2007	Aare Mölder	Harjumaa
Varane oder	7,4	2009	Erki Oidermaa	Põlvamaa
Suvinisu	7,1	2008	Madis Ajaots	Tartumaa
Kaer	7,0	2009	Madis Avi	Tartumaa
Taliraps	4,8	2008	Venda Vihmann	Valgamaa
Suviraps	3,7	2009	Kaido Kirst	Saaremaa

Võistuviljelejad 2012

Ettevõte	Esindaja	Maakond	Kultuur	Sort
Esmaosalejad
Tiido talu	Üllar Vent	Ida-Viru	taliraps	‘Secure’
Mangeni PM OÜ	Heiki Aren	Viljandi	talirukis	‘Agronoom’
			taliraps	‘Rohan’
Clehel OÜ	Claid Sakson	Tartu	talinisu	‘Ada’
			suvinisu	‘Granary’
Rämsi Agro OÜ	Margus Klais	Tartu	taliraps	‘Excalibur’
			suviraps	‘Fenja’
			talinisu	‘Ada’
Mäe talu	Toomas Tänav	Saare	talinisu	‘Olivin’
			taliraps	‘Secure’
Varem osalenud
Kaarli TÜ	Madis Avi	Tartu	talirüps	‘Largo’
			talirukis	‘Vambo’
FIE Üllar Kaaver	Rait Hallimäe	Tartu	taliraps	‘Cult’
			talinisu	‘Olivin’
Savikoti Agro OÜ	Urmas Nurmsalu	Viljandi	talirukis	‘Matador’
Oilseeds Agro Vigala OÜ	Urmas Nurmsalu	Lääne	talirukis	‘Agronoom’
Luunja Mõis OÜ	Aare Leidik	Tartu	talirukis	‘Viselle’
Valdereks OÜ	Aare Mölder	Harju	talinisu	‘Olivin’
			taliraps	‘Ovation’
Tammiku Agro OÜ	Heimar Hani	Põlva	taliraps	‘Visby’
			suviraps	‘Fenja’
Nuudi talu	Kaido Kirst	Saare	talirukis	‘Viselle’
			suviraps	‘Larissa’
Kõljala POÜ	Tõnu Post	Saare	talirukis	‘Elvi’
Estonia OÜ	Helina Märtmann	Järva	talinisu	‘Ada’
			suviraps	‘Landmark’
			talirukis	‘Vambo’
Männiku Piim OÜ	Avo Samarüütel	Tartu	talinisu	‘Skagen’
			taliraps	‘Secure’
			talirukis	‘Visello’
Pae Farmer OÜ	Urmas Uustalu	Rapla	taliraps	‘Visby’
			taliraps	‘Secure’
			talirüps	‘Largo’
Sadala Agro OÜ	Jaak Tõks	Jõgeva	talinisu	‘Genius’
			taliraps	‘Rohan’
			talirukis	‘Askari’
			talirüps	‘Largo’