Jõgevamaa memmed ja taadid pidutsesid Peipsi rannikul
Laupäeval peeti Kasepääl Peipsi rannikul Jõgevamaa Memme-Taadi pidu "Maa ja Vesi ", kus esinesid nii rahvatantsijad, lauljad kui ka pillimängijad.
Kultuurisündmuse sisustasid kakskümmend kuus kollektiivi üheteistkümnest Jõgevamaa omavalitsusest ja samuti külalisesinejad Põlvast, Tartumaalt Haaslavalt ja Ülenurmest, Ida-Virumaalt Avinurmest ja Võrumaalt Mõnistest.
Pidu algas rongkäiguga Raja Kultuurimaja juurest Peipsi järve äärde rajatud laulu-ja tantsupeoplatsile.
Kolonni eesotsas marssisid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, proua Lydia Svjatõševa, Kasepää vallavanem Jüri Vooder, Eesti Pensionäride Ühenduste liidu juhatuse esimees Andres Ergma, Riigikogu liige Marika Tuus-Laul ning erinevate rahvakultuurivaldkonade üldjuhid. Seejärel jõudsid kohale Memm ja Taat (Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter ja kunstiline juht Hillar Laane), kes teineteist taga otsisid ja üsna kiiresti ka leidsid. Nemad olid ka peol teadustajad ja vahetektide lugejad. Esimeseks etteasteks oli Linda Niinemetsa tants "Pidulik labajalg", mida esitasid Jõgevamaa memmerühmad.
Lavastaja ja üldjuht Airi Rütter oli arvestanud Muinas-Eesti maakondade Soopoolitse, Vaiga ja Mõhu paikmemist tänase Jõgevamaal, Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa piirkonnas. Nii olid memmede tansturühmad jagunenud kolme muinasmaakonna järgi ja tantsisid eesti rahvatantse Kalamies, Kupparimuori, ja Kolmõgeski kaarasimm.. Välakuseaded olid teinud kogenud tantsujuhendajad Maimu Karv, Kaja Kivi ja Senta Bergmann.
Internatsionaalset hõngu andis sündmusele Jõgevamaa rahvamuusikaorkestri (koosneb Jõgeva muusikakooli noorteansamblist, Siimusti, Tabivere ja Esku kapellist) mängitud pillilood: saksa tants, soome tants ja rootsi reilender. Orkestrit juhatas Jõgeva muusikakooli rahvamuusikapedagoog Eha Niglas. Seeniorrahvatantsurühmad tantsisid aga ameerika seltskonnatantse.
Kui hakkasid kostma perekonnavalsi helid võtsid tantsijad enda keskele maavanem Viktor Svjatõševi. Ühendkooride esituses kõlanud laule saatis Põlva Linnaorkester. Peo lõpus kõlas kooride ja rahvapillimängijate ühises esituses laul "Mis sest, et aastat kaovad " mille saatel ühiselt tantsiti.
"Memme-Taadi peole andis suuresti võlu rahvatantsu, seeniortantsu, koorilaulu ja rahvapillilugude põimumine, " ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes juhtis ka peo korraldustoimkonda. Sündmuse üldjuht Kasepää valla kultuuritöötaja Terje Paalits märkis. et Memme-Taadi peo ettevalmistused toimusid tugevas meeskonnatöös, milles oli eriti tunda lavastaja Airi Rütteri ja maakonna rahvakultuurispetsialisti Pille Tuti võimekust, kogemusi ja pühendumist.
"Kohalik omavalitsus tundis igati rõõmu , kui maakonna kultuurielu eestvedajad otsustasid Memme-taadi peo korraldada Kasepääl ja samal päeval Kalevipoja Kala ja Veefestivaliga, " laususid vallavolikogu esimees Aivar Anijago ja vallavanem Jüri Vooder.
Memme-Taadi peo kordaminekule aitasid kaasa Leadwer Eesti, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Jõgevamaa Koostöökoda, Jõgeva maavalitsus, Kasepää vallavalitsus ja Omedu külaselts.
Jaan Lukas
