FOTOD: Rasked liiklusõnnetused olid ajendiks kergliiklusteede suurprojektile

Aastaid tagasi hakkas Harjumaal idanema idee kergliiklusteede võrgustiku loomisest ning Ida-Harjumaa omavalitsuste initsiatiivil hakati mõtet edasi arendama. Eriti aktiivne oli siin Maardu linn, mis vajas hädasti 5,9-kilomeetrist kergliiklusteed Muugalt Kallavereni. Seda teed oli vaja seetõttu, et neid kaht asulat ühendaval teel oli toimunud mitmeid raskeid liiklusõnnetusi just jalakäijate ja kergliiklejatega.

Maarduga hakkasid koostööd tegema Viimsi, Jõelähtme ja Rae vallad ning Tallinna linn. Arenduskonsultant Pear Tang aitas koostada projekti kontseptsiooni, mille sisuks oli Tallinna ümbritsevate omavalitsuste kergteede võrgustike ühendamine. Kohati - Viimsis, Harkus, Sakus ja Saue linnas - olid kergliiklusteed juba heal tasemel. Samuti ei saanud väga kurta Tallinna Haabersti ja Pirita linnaosade inimesed. Selleks aga, et tase oleks igal pool hea, tuli kaasata ka Tallinnast lääne pool asuvad omavalitsused ning pärast mitmeid arutelusid saadigi kampa Harku, Saue, Saku ja Kiili vallad ning Saue linn.

Niisiis otsustasid kümme omavalitsust tulla välja ühise suurprojektiga ning Maardu linn esitas projekti eestvedajana Siseministeeriumile eeltaotluse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse saamiseks.

Projekt paisus suuremaks

Pear Tangi sõnul oli väga oluline Tallinna osalemine, kes ei tulnud projekti tühjade kätega, vaid osaga linnaliste piirkondade arendamise meetmest Tallinnale eraldatud toetuslimiidist, ehk 3,1 miljoni euroga.

2008. aastal sai projekti eeltaotlus heakskiidu. Esialgne kava nägi ette kokku 44,3 kilomeetri kergliiklusteede rajamise, kuid praegu on selge, et kokku tuleb teid 57,9 kilomeetri jagu, hõlmates 27 erinevat teelõiku. Pea kõikide teede juurde rajatakse ka valgustus. Mahu suurenemine oli võimalik tänu algsete ehitushindade odavnemisele ning omavalitsuste omapanusele.

"Lisaks sellele oli oluline Siseministeeriumi ja  EAS-i elukeskkonna divisjoni töötajate  mõistev ning toetav suhtumine, sest sellise mastaapse omavalitsuste ühisprojekti elluviimise kogemused puudusid. Projekti „paisumine" kinnitatud toetuse piirsummade raamides, mis tõi küll kõikidele projektiga tegelejatele juurde töökoormust, oli vaieldamatult projekti võit number kaks (lisaks Tallinna osalemisele). Sellise tulemuse taga oli ka väga hea koostöö projekti partnerite ja projektitaotluse koostajate vahel," rääkis Pear Tang.

Projekti murelapseks osutus maaomandi küsimus

Pear Tangi sõnul on projekti puhul kõige raskem olnud maaomandi küsimuste lahendamine.

"Selleks, et kergliiklustee alune maa oleks munitsipaalomandis või maaomanikuga oleks sõlmitud kasutusõiguse leping, pidid omavalitsuste töötajad nägema tõsist vaeva. Projekti raames rajati näiteks Rae valda kergliiklustee, kus oli vaja lahendada 3,4 km lõigul ligi 60 maaomandi küsimust ning Harku vallal tuli Rannamõisa tee kergtee ehitamiseks lahendada üle 40 maaomandi küsimuse. Maaomandi küsimuste lahendamine oli probleemiks kõikidele projektis osalevatele omavalitsustele," kirjeldas Tang.

Kergliiklusteed on populaarsed

"Kahjuks puudub Eestis ametlik statistika liiklustiheduse kohta kergliiklusteedel,  nagu see on olemas sõiduteede kohta. Oleme ise valikvaatlusi teinud. Näiteks käesoleva aasta juulikuus oli keskmine liiklustihedus rajatud Rannamõisa tee kergliiklusteel 1520 liikumist ööpäevas, millest 830 moodustasid jalgrattal liikumised ning 690 ülejäänud liikumised (rulluisutajad, jalutajad, jooksjad, kepikõnni tegijad)," ütles Pear Tang.

Juba paar nädalat enne avamist oli Harkumetsa kergliiklustee saavutanud suure populaarsuse - 700 liikumist ööpäevas, millest 50% jalgratturid, 40% rulluisutajad ning 10% ülejäänud kergtee kasutajad.

Mitmed omavalitsused lisasid, arvestades kohalike elanike vajadusi, kergliiklusteedele haruteid kaubanduskeskusteni, raudteejaamani või mõne muu olulise objektini.

Võrgustiku arenedes jalgrattarahvaks

"Kergliiklusteede rajamine ei ole eesmärk omaette, sellega luuakse alus elanike liikumistavade muutmiseks. Praegu kasutatakse jalgratast rohkem  sportimiseks ning suhteliselt vähe veel igapäevaste sõitude (tööle, kooli, kauplusse jne) tegemiseks. Erinevus  Helsingiga on küllaltki suur. Jalgrattateed ei moodusta Tallinnas veel terviklikku ja ohutut võrgustikku, mis kutsuksid erineva vanusega inimesi neid kasutama oma igapäeva toimingute tegemisel.  Kui tulevikus õnnestuks selline võrgustik luua, on oodata ka inimeste liikumistavade muutumist," ütles Pear Tang lõpetuseks.

Valmis juba 40 kilomeetrit

Tänaseks päevaks on valmis ehitatud 18 kergliiklustee lõiku kogupikkusega 40 kilomeetrit. Üks esimesi oli Õismäe-Tabasalu-Muraste suund, kus Harku vald koostöös Tallinnaga ehitas valmis Rannamõisa tee 3,7-kilomeetrise kergliiklustee. Sealhulgas rajati ka tunnel ja sild.

Olulisemad juba valminud kergliiklusteed:

Tallinna linn: Valdeku tänav, Viljandi maantee kuni linnapiirini (4,0 km)
Kiili vald: Viljandi maantee ja Nabala tee (2,3 km)
Rae vald: Põdra tee ja Assaku asula (4,1 km)
Selle tulemusena saavad Kiili ja osa Rae valla elanikest sõita jalgratastel mööda kergliiklusteed Tallinna ja vastupidi.

Laagri asula ja Saue linna vaheline kergliiklustee (5,9 km)
Kuna juba varem oli olemas kergliiklusühendus Nõmme ja Laagri vahel, siis nüüd on tänu projektile võimalik sõita  mööda kergteid jalgrattal Tallinnast kuni Saueni.

Viimsi vald ja Tallinn: Pärnamäe ja Randvere tee kergliiklusteede lõigud (2,3 km ja 1,1 km)
Selle tulemusena ühendati Viimsi valla ja Pirita kergteed ühtseks võrgustikuks.

Saku vald ja Tallinn: Männiku tee kergliiklustee (6,2 km)

Parasjagu valmivad teelõigud:

Augusti alguses algasid Männiku tee 1,2-kilomeetrise teelõigu rekonstrueerimise tööd, mille valmimisega 2013. aasta kevadel on kergliiklejatele loodud kvaliteetne ühendus Tallinna ja Saku vahele.

Sel aastal saavad valmis ka Maardu kergliiklusteed Muuga-Kallavere (5,9 km) ja Altmetsa tee (3,3 km).

Tööd ei ole veel käivitunud viiel kergliiklustee lõigul kogupikkusega 5,2 kilomeetrit. Olulisemad on siin Kaldase tee - Vana-Narva maantee ning Muraste - Vääna-Jõesuu ehituse lõpuleviimine. Projekti viimased objektid peaksid valmima 2014. aasta esimesel poolaastal.

Projekti nimetus: Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine
Toetusmeede: Linnaliste piirkondade arendamine
Projekti maksumus: 12,8 miljonit eurot
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 10,9 miljonit eurot
Omaosalus: 15% ehk 1,9 miljonit eurot