Senine Hendrik Relve poolt mõõdetud kõrgeim must lepp (34 m kvartalil 242 er 5) ja kadakas (14 m, Ahunapalu kalmistul) on hävinenud. Järvseljal mõõdetud harilik pärn (34,5 m, diameeter 60 cm) jääb Relve poolt 2003. aastal mõõdetud kõrgeimale pärnale Partsis (35 m) ainult poole meetriga alla.

Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid