Mida on õppida Hollandi maastikukujundusest ja -ehitusest?
Vastse-Kuuste mõisaparki silmas pidades oli meie reisi üheks sihtpunktiks Hollandi Het Loo lossi ümbritsev barokkpark, mis pärast kuninganna Wilhelmina 1960. aastate alguse korraldust anda park külastajate kasutusse tegi läbi põhjaliku uuenduskuuri ja on tänapäeval suurepärane näide väga hästi korrastatud ja süsteemselt hooldatud pargimaastiku kohta. Pargis saime tutvuda erinevate sillutistega, mis olid eranditult kõik naturaalsest materjalist - oli see siis mõnusalt jalgade all krudisev graniitkivipuiste, terrakotatellis või graniidist sillutiskivi.
Kõik need materjalid jätsid väärika mulje ja on ajahambale pikalt vastu pidanud erinevalt betoonkivist, mida viimase suhteliselt odava hinna tõttu reeglina avalikel haljasaladel eelistatakse, kuid mille kasutusiga on võrreldes looduskiviga kaduvväike.
Pargis vaheldusid vetealade ja sillutistega sümmeetrilise põhiplaaniga istutusalad. Viimased joonistusid kaunilt välja tänu piiravale metallist bordüürile, mis võimaldab hooldustöid lihtsustada, st istutusala serva ei pea lõikama iga nädal, vaid kord kuus või isegi paari kuu tagant. Istutusaladel oli kõrvuti suvelilledega, mis annavad maastikul juba varakevadest värvi, kasutatud nii püsi- ja sibullilli kui ka maastikule vertikaalseid rõhke lisavaid toestatud liaane (peamiselt kuslapuud) ja pöetud okaspuude sorte. Istutusalade piiretel oli kasutatud pöetud lehtpõõsahekke (harilik pukspuu), mis lisasid vabakujulise istutusmustriga peenardele korrapärasust. Tugeval väetusfoonil taimestus oli hästi hooldatud, mis jättis väga hea üldmulje. Kõikidele istutusaladele jagus ka erinevaid kunstnike taieseid.
Samuti ei puudunud pargist konteinerhaljastuse esindajad. Nii nägime puidust konteinerites väikesekasvulisi puid ja terrakotasavist anumates suvikuid. Kõik anumad ei olnud küll täpselt sama käekirjaga, kuid oskusliku kujunduslahendusega moodustasid omavahel kauni terviku.
Vastse-Kuuste kortermajade fassaade, eramute ning haldusasutuste esiseid sissepääsualasid ja külaväravaid silmas pidades oli meie reisi teiseks oluliseks sihtkohaks valitud Keukenhof, kus 32 hektari suurusel pargimaastikul on kujunduses kasutatud üle seitsme miljoni erineva sibullille. Kõik istutatud sibulad on osa ühest hiigelsuurest kompositsioonist.
Nägime, kuidas uhked sibullilledega kujundatud hiigelpeenrad õitsesid vahetpidamata juba aprillist ja kava järgi lõpetasid õitsemise juuni keskpaigas. Kõik see on võimalik tänu sellele, et kujunduses on ühe ruutmeetri kohta ühe või kahe erineva sibullille liigi asemel kasutatud 5-10 erinevat. Nägime, kuidas nn ülemises kihis troonisid hiidlaugud, nende all kõrgemad tulbisordid, siis aste allpool nartsissid, nende all idahüatsindid, kuskil mesilaugud jne. Oli mõeldud sellele, et omavahel sobiksid kõrgused ja värvused ning kasvukohatingimused. Julgelt võib väita, et ühe ruutmeetri kohta oli vähemalt 50 sibulat, kohati ka 100.
(156)/12 MEIE VALD 9 Istutusalade kõrval oli sibullilli kasutatud ka konteinerites arvestusega, et istutatud sibulate vahel oli vaba ruumi vaid istutatud sibula läbimõõdu jagu ja ei enam. Konteinerite mahud olid proportsioonis pargiterritooriumi ja sellel olevate ehitistega. Nii nägime istumiskohtade ääres ikka ühe meetri kõrguseid ja kõrgemaid konteinereid, millede läbimõõdud algasid 60-70 sentimeetrist ja lõppesid paari meetri juures. Konteineri materjalidest oli kasutatud valdavalt terrakotasavist anumaid ja metallnõusid. Alati oli konteineri asukoht valitud nõnda, et see hooldustöid ei suurendaks, vaid võimaldaks konteineri ümbrust hõlpsasti korras hoida. Anumad olid grupeeritud hooldusvabamale sillutisele ja terrassidele või tõstetud "jalgadele", võimaldades ühe niitmisringiga ümbruse korras hoida. Kõike seda sai nautida erinevatelt terrassidega aladelt, istepinkidelt ja paviljonidest. Istutusalad ei asetsenud mitte ainult lagedatel muruväljakutel, vaid ka põlispuude all ja veekogude kallastel. Kõik see oli võimalik tänu sellele, et kujundus oli enne istutusi eelnevalt plaanimaterjalides läbi töötatud ja analüüsitud ning alles siis oma koha pargimaastikul sisse võtnud.
Põnevamaks muutis pargi ka asjaolu, et pea igasse vaatesse oli planeeritud skulptuur või lausa skulptuuride grupp, mis tegi maastiku veelgi nauditavamaks.
Avalikest haljasaladest külastasime ka Amsterdami linnaparki, kust tulime tagasi kindla veendumusega, et hästi liigendatud pargimaastikul on külastaja motiveeritud edasi liikuma ja nii oma tervist läbi tervisespordi ka turgutama.
Nägime, kuidas avatud murualad vaheldusid varjuliste poolavatud ja kohati lausa suletud pargiruumidega. Silma torkasid atraktiivsete mänguvahenditega erinevatele vanusegruppidele mõeldud mänguja sportimise alad. Oli nii grilliplatse kui piknikualasid ja pargikohvikuid. Oli piirkondi, kus lemmikloomadega vaba aega veeta, kus veevoogudes sulpsu löövaid kalu toita või pargis pesitsevatele lindudele spetsiaalset sööta osta ja nende toitmisega tegeleda. Kõigile oli selles pargis ruumi tänu sellele, et enne rajamist oli läbi viidud põhjalik analüüs, loodud erinevate funktsioonidega ruumid ja neid siis oskuslikult taimegruppidega liigendatud.
Pargis oli nii puid, põõsaid, liaane kui ka rohttaimi, viimaste nautimiseks aga palju pinke, prügikaste ja pimedamale ajale mõeldes valgusteid. Igasse pargiruumi jagus skulptuure! Sai selgeks, et kui plaan on inimesi avalikule haljasalale tuua, peab tegevusi olema kõigile. Selle väite iseloomustamiseks tuleb meenutada, et pargis oli võimalik isegi poksi ja lauatennisega tegeleda, rääkimata välimalest, suplusest, päevitamisest, oma mõtete valjuhäälse avaldamise puldist ja muust taolisest. Kirjeldatud pargi väravas ootas meid selle alaga seotud viimane üllatus. Nimelt oli leitud koht võretornile, kuhu sai spetsiaalsete klambrite abil kinnitada puhkamise käigus leitud võtmeid, kindaid, mütse ja muid esemeid, mis andis võimaluse kaotatud asjad lihtsama vaevaga üles leida.
Eespool kirjeldatud parkide kõrval tutvusime ka erinevate linnade tänavahaljastusega, kus peamisena torkas silma, et klassikaliste "linnapuude" kõrval oli palju kasutatud erinevaid dekoratiivseid viljapuid: nii iluõunapuid kui ka kirsipuid ja kreeke. Pea iga asutuse ukse ees trepi kõrval ja võimalusel aknalaudadel oli kasutatud arhitektuuriga sobivaid lillekonteinereid, milles kasvavad taimed olid hästi hooldatud ja lopsakad. Kui konteinerite jaoks ei olnud ruumi leitud, asendas viimaseid liaanidega kujundatud taimestus ehk vertikaalhaljastus, mida meie asulas napib, kuid oleks võimalik akendeta tühjadel seintel väga edukalt kasutada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Hollandis nägime euroopalikku lähenemist maastikukujundusele ja maastike hooldamisele. Meile sai selgeks, et kui haljastada, siis ainult läbimõeldud kujundusplaani alusel.
Kui juba lillepeenraid luua, siis olgu lilled kasvades eriti hästi hooldatud, lopsakad ja ümbritsevaga harmoneeruvad. Nägime, et ainult peenardest ei piisa. Maastikku on vaja erineva iseloomuga istutuste abil liigendada. Samuti ei tohi taimestuse planeerimisel unustada rindelisust, et saaks ümbritsevat loodusmaastikku kopeerida, tõsi küll, dekoratiivsema käekirjaga.
Kui me unustame pargis põõsarinde, ei ole meil ka suurt lootust põõsastes pesitsevate lindude laulu kuulda. Vaadete nautimiseks on oluline pinke kasutada ja nende lahutamatuks osaks on ka prügiurnid. Kui soovime, et parki ka pimedal ajal kasutataks, tuleb läbi mõelda valgustus. Kui püüame kujundatavat ala omanäoliseks muuta, tuleks panustada skulptuuridele ja nende eksponeerimisele.
Uudse, süsteemse ja oskusliku haljastuse ning puhkealade loomise tulemusel muudame oma elukeskkonna kaunimaks - selliseks paigaks, kus tahame elada ja mille üle saame uhked olla.
Reti Randoja-Muts
Projektijuhi kommentaar
Naisteklubi Kolmapäev projekti "Maastikukujunduse alane õppereis Hollandisse" tegevused sisaldasid lisaks õppereisile selle tulemuste analüüsi ja hindamist, Vastse- Kuuste aleviku haljastuse ning puhkealade ülevaatust ja analüüsi koos projekti eksperdijuhendaja Reti Randoja- Mutsiga ning aleviku puhkekohtade haljastuse põhimõtete kaardistamist.
Ühe projekti tulemused on viinud teiseni ehk praegu on teoksil järgmine projekt "Vastse-Kuuste aleviku haljasalade väikevormid". Projekti käigus rajatakse Vastse-Kuuste aleviku haljasaladele puhkekohad infotahvlite, puuskulptuuride, lillekonteinerite ja muude puidust väikevormidega.
Loodame, et projekti käigus loodud väikevormid muutuvad meie kodualeviku identiteedi lahutamatuks osaks, leides elanike poolt sihipärast kasutamist ning korrashoidu.
Hollandi õppereisi projekti toetas Euroopa Liidu programm LEADER, omaosaluse tasusid õppereisist osavõtjad. Projekti "Vastse-Kuuste aleviku haljasalade väikevormid" toetavad Euroopa Liidu programm LEADER ning Vastse- Kuuste vald.
Mall Kõpp
