Mäetaguse koolis luuakse õpilaste usaldamisel põhinev raamatukogu
Eestielu käis Mäetaguse Põhikoolis ning vestles seal kooli direktor Tarmo Valgepeaga. Haridusjuttu sai nii palju, et tegime sellest kolmeosalise seeria. Esimeses artiklis rääkis direktor muuhulgas, kuidas kool läks üle 100% eestikeelsele õppele, teises artiklis olid fookuses õpetajad. Viimases osas on juttu õige-vale skaalast ning sellest, et hariduses peaks olema rohkem mehi ning oma ala praktiseerivaid spetsialiste.
Mäetaguse Põhikoolis on kirjutamata reegel, et valet vastust ei ole olemas, küll aga peab õpilane oma arvamust põhjendama. "Kui õpilane arvab, et 2x2 on kaheksa, siis ütleb õpetaja, et see on huvitav seisukoht, aga palub lapsel selgitada, kuidas ta selleni jõudis. Milline oleks hetkel olukord, kui leiutajad, teadlased ja mõtlejad ei oleks vigu teha saanud, kas nad oleksid siis seda saavutanud milleni tänaseks jõutud, selgitas direktor.
Leebemat ja last usaldavat süsteemi ilmestab hästi ka peagi avatav renoveeritud koolimaja: „Kui siia tööle tulin, selgus, et koolil ei ole oma raamatukogu. Siis ei ole midagi imestada, et lugemine ei ole popp," meenutas Valgepea. Renoveeritud koolimajas ei saa küll tavapärases tähenduses raamatukogu olema, aga all fuajees, kus on õpilastele loodud mugavad võimalused vestlemiseks ja niisama olemiseks, asuvad riiulitel raamatud, mis on vabalt kättesaadavad. "Õpilane võib sealt raamatu võtta, viia kojugi, lugeda ning tuua siis tagasi. Seda ei pea kuskile kirja panema, asi põhineb usaldusel, aususel ja teineteisest hoolimisel. Küll ta toob raamatu tagasi, sest Ants tahab seda ka lugeda," rääkis Valgepea. Tema sõnul ei ole hullu, kui mõned raamatud kogemata kaduma lähevad, peaasi, et lapsed on raamatute keskel.
Miks ei ole hariduses mehi?
Tarmo Valgepeal on oma seisukoht, miks Eesti mehed õpetajaks ei tule. Tema sõnul on palk tihti alles teisejärguline põhjus. "Mehed on reeglina otsijad, meile ei meeldi formaalsus ja see, kui asjad on liiga paika pandud. Kool on aga juba aastakümneid olnud väga kindlate reeglitega paik," selgitas Valgepea praeguse süsteemi nõrkust.
Ta on kindel, et Eestis oleks vaja soodustada õpetajate ja juhtide rotatsiooni. See tähendab nii seda, et õpetaja ja juht liigub mõne aja möödudes ühest koolist teise, kui ka seda, et mõned aastad on inimene üldse muus valdkonnas tööl, kogub seal energiat ja teadmisi ning tuleb siis jälle tagasi kooli. Võib ju ka lapse saamist ja kasvatamist pidada tööks:
"Tulin kooli ja soovitasin naisõpetajatele, et olge head, minge dekreeti, noored intelligentsed inimesed. Kui te tagasi tulete, olete oma lapselt õppides kogenumad ja targemad, mõistvamad. Töö on teile siin garanteeritud. Vahepeal saan anda võimaluse kellelegi teisele. Just täna (2. september - toim.) käis meil külas üks väikese lapsega õpetaja, teisel ka juba titt käes ning kolmas on kohe sünnitamas, kaks veel ootel," rääkis direktor rõõmuga.
Õpetajaks kiirkorras
Selleks, et õpetajaks saada, peab olema pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus. Valgepea sõnul võiks heale oma ala spetsialistile ka kiirkursuse korras pedagoogilise õppe tõendi anda, et inimene saaks koolis õpetada. Seaduses on kirjas, et üheks aastaks saab tööle võtta ka vähemalt keskharidusega õpetaja (!), aga seda sel juhul, kui eelnevalt korraldatud konkursil ei olnud ühtegi kvalifikatsioonile vastanud kandidaati.
Valgepea sõnul on Eesti koolides liiga palju "omadele hoidmist", mis tähendab seda, et palgafondi hoitakse oma õpetajatele ning väljaspoolt külalisõpetajaks tulnuile ei olda valmis maksma. Samas võib selline õpetajate nö väljastpoolt toomine õpilastele palju juurde anda ning aine vastu suuremat huvi tekitada. Reaalne firma- või osakonnajuht matemaatika- või majandustunnis jne. on midagi muud, kui oma koolitatud õpetaja.
Mäetaguse Põhikoolis on niisiis kolme aastaga toimunud suured muudatused. Tõele au andes peab ütlema, et Mäetaguse on üks rahaliselt jõukamaid valdu Eestis.
„See paneb mulle ka kohustuse, et peaksime olema seetõttu kvaliteetsemat kooliharidust pakkuv vald," ütles Tarmo Valgepea ja lisas, et peaasi, et inimesed usuksid endasse, siis on kõik võimalik.
Eks ole näha, kas Mäetaguse Põhikoolis toimuv innustab ka teisi koole Eestis.
