„Kaunis Maakodu 2012“ tulemustest ja muljetest
Veidi ajalugu - algselt tagasihoidlikust üritusest on välja kasvanud tugev traditsioon, mille algatas 1936.a. president Päts kodu kaunistamisliikumisena - Eesti kodu olgu puhas - ja taaselustas selle 1996.a. president Meri. Nüüdseks tunnustatakse ka peale kodude külasid, valdu, linnu, maakondi, tootmiskomplekse ning üksikuid objekte näiteks terviserada. Rõõmu teeb see, et Paistu vallast on presidendi vastuvõtule kutsutud ja aukirjaga pärjatud neli kauni kodu omanikku ja nende pereliikmeid: 1999 Toivo Teng Saimre talust, 2000 Lilian Kärner Kaasiku talust, 2006 Virve Peebu Risttee talust ning 2007 Lia Šikov Vanamõisa talust. 2006.a. tunnustati Paistu valda tervikuna aktiivse heakorraalase tegevuse eest, 2004 oli autasustatud Intsu külas kompaktse asustusega Kondi asum ning 2010 sai Vabariigi Presidendi aukirja ja plaadi Paistu küla kui maakonna heakorrastatuim. Igal aastal oleme esitanud valla konkursil esikoha pälvinud maakodu või elamu edasi maakondlikule konkursile, mis on kaunite kodude arvu poolest tublisti kasvanud ja tugevnenud, mis aga ei tähenda, et meie esitatud kandidaadid ei oleks olnud väärt maakondlikku tunnustust ja ja presidendi käepigistust. Igal aastal on hinnatud 8-10 kohta, nii ongi väike ring vallas tehtud ja järgmisel aastal võiks teist ringi alustada.
Maakodu hindamise komisjoni liikmed, sel aastal Ande Lehtmets, Mati Lauer, Sille Mõru, eelmise aasta üldvõitja Harry Rebane ja siinkirjutaja, külastasid kodusid 27. Juunil. Ilm oli nagu enamus suviseid päevi, veidi päikest ja pilvine tae-vas. Olen püüdnud leida ühist märksõna ja seost külastatud kodude vahel ja see võiks olla - kodu lastele ja lastelastele. See sobib ka Eesti Kodukaunistamise Ühenduse 2011 aasta motoga - lapsed on meie kodukultuuri edasikandjad. Kahjuks paljudele lastele jääbki maakodu unistuseks, sest koos tehnika ja teaduse arenguga on suurem osa inimestest vahetanud oma kodud maal linnakorterite vastu, sest seal on lihtsam tööd leida ja koolid, lasteaiad lähemal. Suured tänud vanaemadele ja vanaisadele, kes hoiavad maakodu, kuhu tulla puhkama. Nii on see Loodi külas Otsa ja Sepa talus ning Paistu külas Töömikse talus. Ka noored pered Sultsi külas Künka ja Kassi külas Roodeviku talus on mõelnud ja korraldanud nii, et lastel oleks ruumi joosta ja mängida. Täname perekond Luike Sultsi külast, et nad on jäänud kodukülla ja oma vanaema maja ja ümbruse korrastanud. Koduhoidjaks ja truuduse märgiks on õuel kaks luike, nokad vastamisi. Täname perekond Suitsu, et nad on tulnud Kassi külla elama ja Roodeviku talu uuesti ellu äratanud. Hoonetele on pandud uus katus, maja on seest remonditud, õunapuid lõigatud, küllap jõuab ka maja ümbruse läbimõeldult korrastada. Põhiline on avarus ja loodusevärvid läbi aastaaegade.
Grupis „talud-kodud" osalesid kolm peret/ maakodu. Esikoht anti perekond Kirss'ile Otsa talust. Sissesõit tallu on mööda kasealleed, hooned on korrastatud, avaral õuel kasvab iidne tamm, kastan ja teisi põlispuid, iluaias maja taga õitsesid üksikute rühmadena roosid ning teised püsikud ja suvelilled. Pilkupüüdev on ovaalne tiik ja saun tiigi kaldal, avatud istumiskohaga veesilma poole. Tiigikaldal õitsesid aed-nõmmliivatee, lupiinid ja neile pakkusid erksust hostad. Vette on lastud ka kalamaimud kasvama, kaladest tunneb rõõmu ka jultunud saarmas, kelle tõrjumiseks pererahvas peab võrke ja traate panema. Ei puudunud õuna- ega majast eemal köögiviljaaed, kõik oli tiptop korras.
Samas grupis pälvis tunnustuse perekond Suits Roodeviku talust, millest on eespool kirjutatud. Tunnustuse ja komisjoni vaimustuse osaliseks sai Töömikse talu, kus toimetab vanaproua Reet Hakkaja, abiks Tallinnas elav tütar Siivi. Koht on tohutu positiivse auraga tänu suurtele põlispuudele- gruppidena kasvavatele pärnadele, tammedele, haabadele ning nulgudele, üks must nulg kõrgus taeva poole kolme ladvaga. Säilinud on maakividest massiivne kõrvalhoone ja vana talumaja. Lähedale on ehitatud uus väike elamu avatud istumiskohaga. Taluaialilled nagu keisrikroon, murtud süda, pojeng jt. sobisid igati avarale õuele, taustaks põlispuude rohelus.
Grupis „elamud" osalesid samuti kolm peret/kohta. Esikoha saanud perekond Pernitsa „Aru" suvekodus nägime vanade hoonete säilitamist ja oskuslikku ühendamist uuega. Vana savist kõrvalhoone, elumaja ja vundamendid on alles hoitud, osaliselt varjatud lilledega nagu hortensia, pojengid, hostad jm. Uus elamu sobib oma väiksuse ja stiiliga õuele vana kõrvale, siin on roosid valitud seina kaunistuseks, murus õitseb veigela. Viljapuud on kujundatud madalaks rippuvaks vormiks, juurviljapeenrad ja kartulivaod on sirgemast sirgemad (püksiviigiga võrdlus ei sobi). Maakivist keldri katusele on istutatud mägimännid, rododendronid ja kujundatud lehtlaga istumiskoht. Vanad põllutööriistad on rivistatult leidnud rakenduse aia kujunduselemendina. Siin ei ole piirdeaedu, teelt võib astuda kohe õue, mis on üks tervik maitsekalt kujundatud aiaga.
Samas grupis pälvis tunnustuse täiesti uue ilme saanud perekond Luige " Künka" elamu ja korrastatud krunt (vt. eespool). Tugeva tunnustuse pälvis perekond Okas'e kodu „ Sepa", mida piirab ja kaitseb maantee läheduse eest kuusehekk ja värav, hooned on uued, stiilsed, just vanaperemehe enda valmistatud uste ja akende tõttu. Peenardes kasvavad hostad, liiliad, lupiinid, enelad, domineerib madal haljastus, et oleks avarust, õhku ja hea muru hooldada. Siin on lastele loodud palju tegevus- ja mängimisvõimalusi -ringkiik, batuut, ramp, bassein. Täiskasvanutele on mõnusaks puhkuse veetmise kohaks grillimaja. Korrastatud ala läheb üle heinamaaks, mida ei niideta enne kui rukkiräägul ja teistel lindudel on pojad pesast lahkunud. Tihti näevad lapsed heinamaal metskitse ja põtra ning kusagil ajab vagu ka metssiga.
Kortermajadest külastasime Loodi külas kõrgel künkal paiknevaid kolme elamut, mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu Loodi. Elamud on saanud uue katuse, on paigaldatud uusi aknaid ja välisuksi. Elamute ümbrus on niidetud, mäenõlval on istumiskohake ja siin-seal hoolitsetud kirev lillepeenar. Ainult lagunenud kuurid riivasid silma, nii et arenguruumi on.
Grupis „ettevõtted-asutused" oli seekord osalejate „põud", sest enam-vähem korras heakorraga ettevõtted on osalenud, koole on tunnustatud mitmel korral. Otsustasime hinnata esikohaga MTÜ Holstre Pere Seltsi Holstre Magasiaidas ürituste korraldamises ja aktiivse tegevusega n.ö vana maja elavana hoidmises ning Holstre järveäärse mänguväljaku korrastamise eest. Magasiaidas toimus pereseltsi korraldamisel 20.augustil Eesti Vabariigi Taasiseseisvuspäeva tähistamine ja „Maakodu konkursi 2012" osalejate autasustamine. Avakõnes rääkis vallavanem ärevatest augustikuu päevadest 1991.a. ja pingelisest, kuid veretust teest iseseisvumiseni aastatel 1987-1991. Holstre Pere Seltsi esinaine, pr Hrabrova kõneles magasiaidas korraldatud üritustest (kannelde meisterdamisest, kunstilaagrist lastele jpm) ja edasistest plaanidest. „Kauni Maakodu 2012" konkursis osalejatele anti üle aukiri ja aeda istutamiseks põisenelase püsik, esikoha pälvinutele ka tunnusplaat majaseinale paigutamiseks. Pereseltsi tublid naised olid toonud maitsekalt kaetud lauale pirukakausi, vaagnad kookide ja võileibadega ning kohvikannud, aitäh neile vaeva nägemise eest!
