FOTOD: Kaladele antakse Eesti jõgedes liikumiseks võrdsed võimalused

Euroopa Liidust tuleva rahaga on mitmed Eesti jõed saanud värskema väljanägemise, aga mis kõige olulisem, sellega aidati kaasa kalade populatsiooni kasvule. Osadel jõgedel tööd veel käivad. Projekti viib ellu Keskkonnateabe Keskus. Lihtsalt öeldes muudetakse kalade elu- ja liikumistingimused palju paremaks.

Vooluveekogude projekt leidis rahastuse Vabariigi Valitsuse investeeringute kava kaudu, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Taotlemise protsess ei olnud projektijuht Koit Prantsi sõnul keeruline, küll aga aeganõudev.

Tegevustega aidatakse kaladele läbipääsu avada või seda parandada: ehitatakse kalapääsusid, likvideeritakse paisusid ja koprapaisusid ning puhastatakse jõesängid varisenud puudest. Rajatud on kalade koelmualasid, eemaldatud jõesängist setteid ning harvendatud kaldapuistut.

Kalade vaba liikumine

Veeseaduse kohaselt tuleb tagada lõhe, jõeforelli, meriforelli ning harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kalade läbipääs üles- ja allavoolu ning seda 2013. aasta 1. jaanuariks. Veeseaduse säte aita kaasa EL veepoliitika raamdirektiivis sätestatud eesmärgi, milleks on pinnaveekogude hea seisundi saavutamine aastaks 2015, täitmisele.

„Projekti tegevuse tulemusel on ka maaomanike kasu ilmne - muuhulgas eemaldati võsa, korrastati vooluveekogude kaldaid, jõesängi, puhastati veekogu settest, rajati kalapääsud-koelmud. Kõik need tegevused oleks muidu tulnud teha maaomanikel oma rahadega," ütles projektijuht Koit Prants.

Üldiselt on Prantsi sõnul Eesti jõgede seisund lootustandev. Projekt ise on aga ainulaadne ning mastaapne, ometi püsitakse kenasti ajagraafikus.

„Sarnaselt inimeste vaba liikumisega Euroopa Liidus, tagatakse nüüd kalade vaba liikumine Eesti jõgedes - antakse neile võrdsed võimalused," ütles Prants naljatledes.

Loobu jõele paigaldati Baltimaade esimene kalaloendur

Projekti raames paigaldati Loobu jõe Loobu paisu möödaviikpääsule 2011. aasta sügisel täisautomaatne kalaloendur, mis on esimene omataoline Baltimaades. Kalaloendur näitab kalade rännet nii ülesvoolu kui ka allavoolu, kala suurust ning veetemperatuuri.

„Selline seade teeb elu kergemaks kalade rände fikseerimisel ja kalapääsude toimimise analüüsil. Seade töötab GSM võrgus ning andmed jõuavad teaduri arvutisse mobiiltelefoni abil. Energiaallikaks on keskkonnasõbralik päikesepatarei. Peaaegu aastase tööea järel võib lugeda tulemuse heaks ja kalapääsu toimimise efektiivsus on ilmselge nii üles- kui ka allavoolu rändel," ütles Prants.

Mida investeeringute kava raames erinevatel veekogudel tehti:

Kasari jõgi Laastre pais - kalapääs läbi paisu, kärestik läbivooluastmetega ja kudealade rajamine.

Loobu jõgi Loobu pais - paisjärve puhastamine settest, möödaviikpääsu rajamine, kalaloenduri paigaldamine.

Pirita jõgi Nehatu pais - möödaviikpääsu rekonstrueerimine.

Pirita jõgi Loo pais - kalarambi rajamine ja kärestiku kujundamine.

Pirita jõgi Paritõkke pais - paisuvare likvideerimine ja kärestiku kujundamine.

Pärnu jõgi Türi-Särevere pais - paisuvare likvideerimine ja jõesängi kärestiku kujundamine.

Kurgja pais - kärestik-tüüpi kalapääsu rajamine jõe vasakkaldale.

Esna jõgi - terves ulatuses rändetakistuste kõrvaldamine, koelmute rajamine,  truupide uuendamine, osaliselt võsa ja puittaimestiku eemaldamine kaldaalalt.

Mustoja jõgi Vihula alumine pais - käretiku kujundamine ja koelmu rajamine.

Kunda jõgi Estonian Celli pais - endise paisu kujundamine kärestikuks.

Õhne jõgi Leebiku pais - kärestiku kujundamine, koelmu rajamine.

Õhne jõgi Tõrva pais - paisjärve puhastamine settest, möödaviikpääsu rajamine.

Emajõgi - vanajõgede suudmete avamine, kallaste korrastamine, Kärevere paadikanali korrastamine.

Piusa - kümnel paisul paisuvarede eemaldamine kärestike-koelmute rajamine.

Veel sel aastal saavad maaomanikud ise raha taotleda

Nagu juba eelnevalt mainitud, on vastavalt veeseadusele kõikide paisude omanikel kelle paisud asuvad jõgedel, mis on kantud keskkonnaministri määruse nr 73 järgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kohustus tagada kalade vaba läbipääs nendel paisudel 1. jaanuariks 2013. Ülejäänud vooluveekogudel pidid paisutajad veekogu paisutamiseks omama 1. jaanuariks 2012  vee-erikasutusluba ning peavad tagama loa andja põhjendatud nõudmisel kalade läbipääsu 2015. aasta 1. jaanuariks.

Paljud paisud on Eestis eraomandis ning selleks, et  nendel objektidel tagada kalade rändeks sobilikud tingimused, on peale investeeringute kava toimunud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt toetuse jagamine avatud taotlusvoorude raames. Siiani on toimunud III taotlusvooru, kus on positiivse rahastusotsuse saanud 19 taotlust. Avatud vooru raames on kõikidel paisuomanikel olnud võimalus esitada  toetuse saamiseks taotlus, et endale kuuluv pais muuta kaladele läbipääsetavaks. Veel selle aasta lõpus on kavas välja kuulutada neljas taotlusvoor. Seega, on põhjus kõikidel paisuomanikel ja veekogude tervendajatel olla tähelepanelik ning vooru avanedes esitada nõuetekohane taotlus KIK-i. Lisainfo www.kik.ee.

Projekti nimetus: Vooluveekogude seisundi parandamine

Projekti meede: Vooluveekogude seisundi parandamine

Projekti maksumus: 4 986 386,82 eurot

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus: 4 986386,82 eurot