Mustpeade maja peab jääma linnale!
Pisut juriidilisemalt detailidest
10. detsembril 1991 esitas 15. märtsil 1961 Hamburgis registreeritud Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval (edaspidi ka vennaskond) Pikal tänaval asunud ja neile kuulunud vara, Mustpeade maja hoonetekompleksi ja selle juurde kuuluvate kinnistute, tagastamise taotluse. 23. detsembril 1997 esitas vennaskond kohtule avalduse taotlusega tuvastada põhikirjalise tegevuse järjepidevuse fakt. Eelmärgitud perioodil oli vara omanikuks Eesti Vabariik ja valitsejaks Haridusministeerium. Kuna riik ei olnud huvitatud Mustpeade maja jäämisest oma haldusalasse, lepiti kokku vara üleandmises Tallinna linnale ning samuti selles, et vara omanikuna esitab Tallinna linn Vabariigi Valitsusele viivitamatult selle olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmise taotluse. Riigikogu majanduskomisjoni 13. veebruari 2006 otsusega lubati ministeeriumil kultuuriobjekt Tallinna linnale üle anda ning 27. veebruaril 2006 Eesti Vabariigi ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu alusel omandas Tallinna linn Mustpeade maja.
Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012 korraldusega nr 288 jäeti linnavolikogu taotlus Mustpeade maja tagastamata jätmiseks taaskord rahuldamata. Vabariigi Valitsus leidis, et hoonetekompleksi tagastamine „ei takista selle kasutamist avaliku kultuuriobjektina ega ohusta selle säilimist vaid pigem soodustab seda". Tallinna linn esitas 26. juulil 2012 Tallinna Halduskohtule Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012 korralduse nr 288 tühistamise nõude. Kaebuse läbivaatamine on täna kohtus pooleli.
Mustpeade maja on üleriigilise tähtsusega kultuuriobjekt ning rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Mustpeade majas tegutseb Tallinna Filharmoonia Kontsertmaja. Mustpeade maja on arhitektuuripärl, ainulaadne renessanss-stiilis hoone kogu Põhja-Euroopa kontekstis. Mustpeade maja hoonetekompleksi suured saalid on ühed kõige imposantsemad Tallinnas, kõrvuti Raekoja ning Suure Gildi saalidega. Peale Valge saali on hoonekompleksis ainulaadne tähtvõlvidega Oleviste (Olavi) saal, mille all asuval keldrikorrusel on 15. sajandist pärinevad silindervõlviga suured ruumid. Lisaks Mustpeade maja Oleviste saalile on tähtvõlvidega kaetud ainult Oleviste kiriku pikihoone. Lisaks on hoonekompleksis rida salonge ja väiksemaid, kammersaale. Seega võimaldavad Mustpeade Majas erineva suurusega saalid korraldada pidevalt kontserte, etendusi ja vastuvõtte, sh riiklikke vastuvõtte jne. Mustpeade maja on unikaalne näide vanalinna ehitusgeneesist, kus on võimalik detailselt jälgida arhitektuurisuundumuste arengut Tallinnas 15. sajandist kuni 20. sajandini, olles sellisel kujul suurepärane Tallinna arhitektuuriajaloo õpik.
Küsitluse eesmärgiks on rõhutada, et Tallinna Linnavolikogu taotluse lahendamisel jättis Vabariigi Valitsus arvestamata ja välja selgitamata avaliku huvi tagada Mustpeade maja säilimine Tallinna linna omandis oleva avaliku kultuuriobjektina. Avalikes huvides ei ole tagastada Mustpeade maja välismaisele või mõnele teisele eraõiguslikule isikule, seda enam kui selle eraõigusliku isiku tegevuseks ei ole avalik-õiguslike kultuuriülesannete täitmine. Avalikku huvi võib peegeldada ka avalik arvamus. Sellest tulenevalt korraldataksegi küsitlus eesmärgiga uurida Eestis elavate ja tegutsevate isikute, linnaelanike, külaliste ja Mustpeade maja avalikke funktsioone tarbivate isikute arvamust Mustpeade maja Tallinna linna omandis avaliku kultuuriobjektina säilitamise küsimuses.
