FOTOD: Kuresoo raba lugu: kuidas inimene paneb ökosüsteemi taas toimima
Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul on Kuresoo raba Soomaa rahvuspargi suurim soo, millel pindala ligi 11 000 hektarit.
„Kuresoo raba on valdavalt heas looduslikus seisundis olev rahvusvahelist tähtsust omav märgala, kuid selle kaguservale avaldab negatiivset mõju sinna 50 aastat tagasi rajatud kraavitus. Kraavitatud ala üldpindala on suurusjärgus 60 hektarit, kuid kraavituse mõju on suurem, mõjutades veerežiimi umbes 300 hektaril. Kraavitus on mõjualal veetaset langetanud, mille tulemusena on muutunud taimkate, kiirenenud puhmarinde ja puistu areng ja vähenenud turbasammalde kasv ja katvus. Taastamisprojekt on vajalik Kuresoo raba ökosüsteemi normaalse ja tervikliku toimimise tagamiseks," selgitas Tõnisson.
Esimene suurem sootaastamise projekt Eestis
2006. aastal tehti Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel Kuresoo raba kuivenduskraavide projekt. Tegelike taastamistööde ettevalmistamiseni jõuti 2010. a, pärast seda, kui riigimaal hakkas looduskaitsetöid tegema RMK.
Palju rasket tööd tuli teha käsitsi
Sootaastamine ei ole lihtne protsess, see otsustati läbi viia talvel, et mitte kahjustada rabapinnast.
„Kindlasti oli füüsiliselt raske raie- ja ehitustöö, mida tehti valdavalt käsitsi. RMK-ga taastamistöödeks lepingu sõlminud AS Järva Teed töömehed olid tublid, saades töödega hakkama tähtaegselt. Alal ringi liikudes tundub uskumatu, et seal tehti üle 10 ha lageraiet ning suur osa puidust toodi rabast välja ning kuskil pole märgata kokkuveomasinate jälgi," ütles Kristjan Tõnisson.
Mida projekti käigus täpsemalt tehti?
Esiteks eemaldati kraavitatud alalt sinna kasvanud mets. Raiet tehti 27 hektaril, millest lagedaks raiuti 14,3 hektarit. Puude eemaldamine on vajalik soostumisprotsessi taastumiseks ja sobivate valgustingimuste taastamiseks. Eriti männid on soos väga elujõulised ning jäävad ka pärast veetaseme tõstmist pikaks ajaks edasi kasvama ning lageraba ei pruugigi seal taastuda. Samuti aeti laiali kraavide kaevamisel tekkinud turbavallid, et vesi saaks edaspidi kraavist välja raba peale valguda.
Teiseks ehitati rabast vee väljavoolu pidurdamiseks ja veerežiimi taastamiseks 29 erineva konstruktsiooniga puidust tõkketammi. Tammid ehitati käsitsi, ehitusmaterjalina kasutati kohapealt varutud palke, mida kindlustati geotekstiili ja turbaga.
Kolmandaks puhastati Kildu-Tõramaa teeäärne kraav ja vahetati välja lagunenud truup, et see vesi, mis rabast loomulikult välja valgub, saaks takistamatult ära voolata. Siiski pole taastamistöö veel lõppenud, sest plaanis on projektiala lõunaosas asuvale astangule ehitada veel 28 turbatammi, mis loodetavasti saavad valmis ehitatud eeloleval 2012/2013 talvel.
Kasvab loodushuviliste ja turistide arv
Projekti tulemusena stabiliseerub veerežiim Kuresoo raba kaguosas ning see peaks vähendama ka järske üleujutusi piirnevatel aladel. Kevadine suurvesi püsib kauem rabas ning valgub sealt tasapisi välja. Puhastatud teeäärne kraav juhib need veed sujuvalt Lemmjõkke ning liikumistingimused teel peaksid selle tulemusena paranema.
„Üsna kindlasti võib prognoosida, et kasvab loodushuviliste ja turistide arv, kes Kuresood külastavad ning taastatud rabaala oma silmaga näha tahavad. Mis aga veelgi tähtsam - Kuresoo raba hakkab talitlema loodusliku ökosüsteemina ning 50 aastat tagasi rabasse põhjuseta tehtud kraavid saavad lõpuks suletud," rääkis Tõnisson.
Eeskujuks edasistele projektidele
Kuresoos on tegemist mastaapse eksperimendiga, kus on võimalik jälgida erinevate taastamisvõtete tõhusust ja ökosüsteemi taastumise kiirust. Samuti on Kuresoo raba taastamise kogemus väärtuslik analoogsete taastamisprojektide koostajatele, sest kohapeal on võimalik hinnata erineva konstruktsiooniga puit- ja edaspidi ka turbatammide tõhusust ja toimimist, mis omakorda võimaldab taastamistöid kavandada efektiivsemalt ja ka odavamalt.
Neid teadmisi saab ära kasutada II investeeringute kavas raames teostatavates sootaastamise projektides.
Projekti nimetus: Soomaa rahvuspargis Kuresoo raba kaguosas asuva rikutud raba taastamine
Projekti meede: Looduse mitmekesisuse säilitamine
Projekti maksumus: 146 714,94 eurot
