TABEL: 90ndate alguses furoori tekitanud Torgu vald elab väiksusele vaatamata hästi

Ligi 350 elanikuga Torgu vald Saaremaa edelarannikul Sõrve sääres on üks huvitav paik. Taasiseseisvumise järel juhtus siin pentsik lugu, naabervald Salme sai tagasi omavalitsuse staatuse oma kunagiste piiridega, aga kõrval asuva Torgu inimesed jäeti eikellegimaale, siit sai alguse Torgu kuningriigi lühike, kuid kuulsusrikas tee. Nelja aasta lõikes ollakse omavalitsuste võimekuse nimekirja viimase kümne hulgas, aga 2011. aasta koht on neil 207.. Varem ei ole nii kõrgel oldud. Vallavanem Tiit Põld ei muretse - Torgu on Torgu ja siin olla hea elada.

„Mõni küla on väga aktiivne, igal nädalal erinevad üritused, mõni läheb varsti ka aktiivsemaks, mõnes pole ühtegi elanikku. Eurorahadega on asju tehtud ja tehakse veel. Suur asi tuleb Sääre Tuletornilinnakust - suvel käib seal ikka metsikult rahvast," alustas vallavanem.

Torgu vallal ei ole võlgu. Väljaminekud ühe inimese kohta ja ühe hektari kohta on väikseimad maakonnas. Kulutused valitsemisele on Ruhnu järel maakonnas kõige pisemad.

„Eelarve üheksa kuu plaanitud tulumaksu laekumiselt oleme Saaremaa valdadest teised. Elanikke on vähe, aga Eesti on ka väike. Kulda ega naftat meil pole, kala on. Meri on meile oluline," jätkas Põld.

Vallavanema sõnul on oluline see, et vallavolikogu on otsustusvõimeline ja vallavalitsus teovõimeline. Vallamajas töötab neli ja pool inimest, kes katavad kõik vajalikud alad. Sotsiaalhoolekanne on tagatud, inimestel on vallas hea elada.

„Meil on perearst, kuid kui vaja, viime inimesi oma bussiga linna tohtri juurde. Poodi ka, et buss oleks täis. Sidepunkt ja raamatukogu on meil olemas ning need on väga vajalikud. Kooli ei ole, lasteaeda samuti, lapsed käivad Salmel ja linnas. Teede hoolduse ja lumetõrjega saame hakkama. Igal aastal katame mõne tee mustkattega," loetles vallavanem valla pakutavat.

Kunagi tihedalt asustatud kihelkond

KOV-ide võimekuse indeks näitab vallavanema sõnul olulisi asju.

„Hea muidugi, et nendel kaartidel on ka tumedamaid kohti, kus rahvaarv ei vähene. Uskumatu küll, aga Torgu vald, endine Jämaja kihelkond, oli Eesti ajal kõige tihedamalt asustatud kihelkond. Looduslikult oleme ju ilus koht - selle üle, et vanasti siin nii palju inimesi elas, ei imestagi. Ükskõik kus maailmas sõrulased elaksid, Sõrve on neile ikka oluline," rääkis Põld.

Vallavanem vaidleb vahel külameestega, et milline aeg mõjus rahvaarvule kõige hukatuslikumalt. Põld arvab, et sõda ja vene periood, külamehed jälle, et praegune aeg.

Torgu naabervallaks on niisiis Salme vald, kellega liitumisplaane siiski ei ole tekkinud, kokku saaks siis umbes 1600 elanikku ning see oleks vallavanema sõnul ajutine lahendus.

Torgu kuningriigi lugu

Tekst võetud Torgu kuningriigi foorumist, mis veel siiamaani aktiivselt tegutseb.

Kuna paljud ei tea tegelikku lugu Torgu kuningriigi sünnist, siis oleks ehk õige kogu sündmuste käik siinkoha ülesse märkida. Täpsustused ja parandused on teretulnud!

Enne Teist maailmasõda asetses Sõrve poolsaarel kaks valda: Salme ja Torgu. ENSV ajal need kaks valda liideti. 1992. aasta suvel taastas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vaid Salme valla tema endiste piiridega, jättes 500 inimest ja 130 ruutkilomeetrit maismaad nõ. Jumala kätesse. Sama aasta septembris nimetas kohaliku seltsi esimees, Leevi Häng, Torgu ümber Eesti kuningriigiks ja pakkus trooni härra Kirill Teiterile, kes selle ka vastu võttis.

Oktoobris, kui peeti teise Eesti riigi esimesed valimised, valiti härra Teiter riigikokku, kuhu tema erakond "Kuningriiklased" võitis hämmastavad 8 kohta. Suur edu tuli poliitikutele ja ajakirjandusele üllatusena.

28. novembril määrati Kirill Kuressaares toimunud balli käigus kuningaks.

9. detsembril kiitis riigikogu heaks eelnõu, mis käsitles ühtlasi ka Torgu valla taasloomist - algne eesmärk oli täidetud.

18. detsembril, Tallinnas, taheti härra Teiter kroonida ametlikult Saaremaa Seltsi poolt terve Saaremaa kuningaks, kuid poliitilistel põhjustel muudeti ametinimetus siiski Torgu kuninga kasuks.

1993. aasta märtsis taastati Torgu kui toimiv vallaüksus.

Torgus jõuti vermida koguni oma raha, vaadake siit.

Algselt oli ühe raha väärtus 0,5 liitrit Eesti valget viina. Räägitakse, et see on siiani Torgus kasutusel (?). Müntide väärtus on koos viina hinnaga tõusnud.

Saare maakonna omavalitsuste pingerida kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi tabelis:

Koht 2008-2011		Koht 2011	Koht 2010	Koht 2009	Koht 2008
8	KURESSAARE LINN	15	6	9	10
57	KAARMA VALD	46	72	48	49
78	LEISI VALD	115	75	53	96
82	MUHU VALD	82	53	82	99
85	RUHNU VALD	117	92	110	94
96	ORISSAARE VALD	89	77	99	84
99	KIHELKONNA VALD	88	138	107	116
146	PIHTLA VALD	72	142	153	151
158	VALJALA VALD	179	176	163	149
163	LAIMJALA VALD	154	160	154	173
180	SALME VALD	178	196	190	165
186	LÜMANDA VALD	149	163	192	201
203	PÖIDE VALD	188	199	206	194
212	KÄRLA VALD	213	218	211	206
213	MUSTJALA VALD	204	187	213	221
221	TORGU VALD	207	221	221	218