Klopandi osales Soome-Eesti tantsupeol Tamperes
Anneli juhendamisel asusime selgeks õppima tantsupeo repertuaari, sest varakevadel pidi toimuma ülevaatus, kus otsustatakse, kes pääseb edasi ja kes mitte.
Ülevaatus lõppes meile positiivselt. Kui enne oli tantsijate peamine rõhk tantsude selgeks saamisel, siis nüüd, kus tantsupeole pääs käes, tuli hakata otsima rahalisi ressursse, et sõit ka toimuks. Juhendaja oli meile kogu aeg toeks, sest tema tegeles rahastamise küsimusega juba siis, kui meie pähe peale tantsusammude ja valgete rättide (tantsude aksessuaar) muud ei mahtunud. Kuna sõit oli marsruudil Luunja-Tallinn-Tampere-Tallinn-Luunja ja transpordi maksumus ning tantsupeolise osalustasu üsna krõbedad, siis olime lisaks oma rahadele sunnitud otsima ka sponsoreid.
Rahad koos, asusime 13. juuni varahommikul Luunja valla väikese punase bussiga Tallinna poole teele, sest veel sama päeva ennelõunal ootas meid ees trenn koos teiste tantsupeole pääsenud naisrühmadega. Trenn, kus kaheteistkümne asemel tuli õppida kokku tantsima sadade naistega, kujunes huvitavaks. Meie rühm oli aegajalt kui kirss tordil, sest tänu juhendaja Annelile (kes oli antud tantsupeo tantsujuhtide toimkonnas) saime me tantsude „viimastest" muudatustest teada juba siin, koduses trennis, ning oma seni õpitu kiirelt ümber õppida. Aga eks meilgi tuli seal kokkutantsimisega veel natuke vaeva näha ja see kõik tasus end ära. Õhtul hilja, kui trenn läbi, saime koolimajja dušši alla ja siis magama, sest juba järgmisel hommikul varakult ootas ees uus trenn ja seda teisel Tallinna staadionil.
Teise päeva trenn sai läbi peale lõunat, sest 3000 Eesti tantsutalda pidid veel samal päeval alustama reisi Soome poole. Meie rühm oli planeeritud viimasele laevale, mille tõttu saime Tallinnas nüüd natuke hinge tõmmata ja erinevalt paljudest teistest tantsijatest (kes kohe laevale pidid kiirustama) saime meie oma suuri kohvreid rahuliku tempoga mitu kilomeetrit sadamasse tirida. Tallinna D-terminali ees tehti õhtu hakul televisiooni tarbeks meie rühmaga veel intervjuu ja ega selgi korral pääsenud tantsuta!
Tamperesse jõudsime peale südaööd. Sealsed kaks proovipäeva kulgesid sama tempo ja mõnuga, kui Tallinnas, ainult et nüüd pandi kokku tantsima kõik see mees ehk nii Eesti, Soome, kui teiste maade tantsijad. Proovipäevade ilmaga meil vedas. Kui Tallinnas saime endile T-särgid selga ja prillid näkku päevitatud, siis Tampere Ratina staadionil saime taas päikesest rõõmu tunda. Ilm oli võrratu!
Kahjuks ei olnud ilm Tamperes Ratina staadionil nii ilus muusika-, laulu- ja tantsupeo kõrgpunktil 17.06.2012, sest lisaks rahvale meelitasime kokku ka sinised-sinised vihmapilved. Aga ega vihm tantsijaid heiduta!
Ürituse naelaks oli soomlaste ja eestlaste ühiselt ette kantav tantsuteos Velisinfonia (Vennassümfoonia), mis rääkis vennasrahvaste sõprusest ja sarnasusest. Vennassümfoonia keskmes on kahe noormehe lugu. Kalevi Soomest ja Kalev Eestist on inimlikud ja haavatavad tänapäevakangelased. Vennassümfoonia kontseptsiooni, koreograafia ja lavastuse eest vastutasid kunstilised juhid Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist. Kaastegevad olid ka teised koreograafid, muusikud ja lauljad nii Soomest kui ka Eestist. Festivali kaitsjateks olid kutsutud mõlema maa presidendid ja nende omavahelisest käepigistusest lavastuses läbi kõikide tantsijate kaasabil edasi kandunud elektrišokk oli fantastiline nii meile tantsijatele kui kindlasti publikule!
Pidu, mis lõppes üsna tugevas vihmasajus, oli ülev ja südamlik!
Ja nüüd suurimad tänusõnad kogu Klopandi poolt ja AITÄH, et meid sellele peole aitasite:
Kristi Veeber perega
Luunja Mõis OÜ
Luunja Vallavalitsus (omaalgatuslike projektide konkurss)
Luunja Kultuurimaja
kõik teised, kes meid toetasid
Suur tänu Margit Mõttusele, kes meile kauni tikanditega Klopandi lipu valmistas ja muidugi juhendaja Anneli Kannile.
Aitäh meie peredele, kes te meid suvel lõbusalt lustima lasite!