Vääna mõisa hobusetall äratatakse elule
Nüüd on vana hoone ümber elu märgata. Esiseinast mõni meeter ettepoole on kaevatud poole meetri sügavune ja laiune süvend, kust turritavad välja vanad kivialused; mujalgi on näha kaevamiste jälgi, hobusetalli taha on paigaldatud aga vihmakindel varikatus - nagu laululaval. Kõike seda ümbritseb ehituspiire.
"Eks siin ehitus nüüd käima lähebki," teab üks selle projekti eestvedajatest, MTÜ Vääna Külakoda juhatuse liige Kaido Kruusoja.
Tegelikult on nendele vanadele müüridele aastaid üritatud mingit kasutust leida, et aga hoone on suur - osa sellest on jäänud tee alla -, on see kõik ka aega võtnud, enne kui ehituseni jõuti. Pealegi - mõisapark on muinsuskaitse all, omatahtsi siin toimetada ei tohi.
Koguti raha
Kaido Kruusoja: "Alustasime sellest, et külakoda kirjutas projekti Nelja valla kogule hoone renoveerimiseks. Esialgu muidugi selleks, et vanade jooniste ja väljakaevamise abil selgeks saada, milline see mõisa hobusetall koos tõllakuuriga kunagi tegelikkuses välja nägi."
Kui see oli selge, sai tellida juba ehitusprojekti, ikka PRIA rahade ja valla toega. Kui ehitusprojektki valmis ja vallavalitsus lubas omafinantseeringuga aidata, sai teha taotlusi ehitusrahade saamiseks.
Neid tehti õige mitmel korral, ja raha ka saadi, aga ära ei kulutatud. "Ei ole ju mõtet otsida ehitusfirmat väikese töö peale.
Kogusime need mitmel aastal eraldatud rahad kokku - praegu on meil raha pea 300 000 eurot -, ja siis leidsime ehitaja, Haapsalu Restauraatori," räägib Kaido Kruusoja.
Et ehituse tellijaks pole üks firma ega äriettevõte, kus juht võib otsustada, mida tellib, vaid ikkagi kohalik kogukond, MTÜ, siis tuleb ka kogukonna arvamust arvestada.
"Oleme oma inimestega palju koos istunud, arutanud selle hoone tulevikuperspektiive. Ka kooli esindajad on alati oma ettepanekutega kohal olnud. Kõigi ühine soov on, et hoone saaks taastatud võimalikult esialgsel kujul," ütleb Kaido Kruusoja välja külarahva arvamuse.
See muidugi ei tähenda, et kunagisest hobusetallist saaks jälle hobusetall ja tõllakuurist garaaž. Hoone teepoolsesse, täiesti lagunenud ossa, tahetakse rajada hoopis spordisaal.
Ei ole plaanis aga hakata taastama esialgseid paekivist müüre, need rajatakse ikkagi moodsatest materjalidest, aga vanade piiride järgi. Nii saab olema ka hoone ees olnud kaaristuga, mille kunagist olemasolu tõestavad vaid maa seest välja turritavad postitaldmikud.
Sügiseks katuse alla
Kaido Kruusoja: "Nii me tegelikult ehitada tahamegi: mis täiesti lagunenud, selle ennistame kaasaegsetest materjalidest; mis võimalik taastada, selle taastame. Osaliselt tahame aga vanad ehituse elemendid - näiteks haruldased joogikünad - säilitada klaasseina taga. Nagu muuseumis."
Külakogukonna ja kooli ühine otsus on, et peale spordisaali tuleb siia veel raamatukogu ja kaugtöökohad. Nii saab ka koolis ruumi juurde.
Ja lisaks väike muuseum, mis olnut meenutaks. Plaanid on suured, hoone on suur, kuna see küll kõik valmis saab? Kaido Kruusoja: "See ongi projektipõhise rahastamise häda, et kunagi ei tea, kas järgmises rahastamisetapis rahajagajad raha leiavad. Lootust annab muidugi see, et meil on juba nii palju ära tehtud, omafinantseeringud on valla abiga alati leitud, nii et julgen olla optimistlik." Praegu Vääna vanas hobusetallis igal juhul töö käib.
Kogutud raha eest tahetakse kevadeks teha müüridele tugev betoonvöö, taastada osaliselt vahelagesid ja ennistada täiesti hävinud kaaristu.
"Sügiseks võiks hoone täiesti katuse alla saada," on projekti üks eestvedajatest Kaido Kruusoja optimistlik. "Kõik sõltub rahastamisest."
Läinud nädalal paigaldati Vääna külla vana mõisapargi serva tee äärde kolm suurt plastist mahutit. Selleks et päästjatel oleks koht, kust vajadusel vett ammutada. Kunagi oli külas küll oma veevõtutiik, aga arenduste käigus sattus see eramaale. Et küla, sealsamas mõisapargis asuv kool, samuti renoveeritav hobusetall oleks ka õnnetuse korral päästega tagatud, paigutatigi maa sisse plastmahutid, kogumahuga 150 kuupmeetrit. Ehitajaks oli OÜ ATT Geodeesia. Vallale läks see maksma 50 000 eurot. Fotod: Ülo Russak
Vääna mõis
• Vääna mõisa märgiti esmakordselt 1325. aastal (saksa keeles Faehn).
• Praeguses vanabarokses stiilis mõisahoone valmis 1797. aastal, mil omanikuks oli Otto Magnus von Stachelberg.
• Mõisa abihooneid hakati ehitama 1840. aastatel. Valmisid tall, tõllakuur ja teisele poole mõisahoonet ait ja triiphoone. Ehitajaks oli mõisaproua Pauline von Stackelberg.
