Jätkame Kaitseliidu ajalooga
18. aprillil 1925 nimetati malevkonnad ümber: I malevkond - I Haapsalu malevkonnaks; II malevkond - II Haapsalu malevkonnaks; III malevkond - Lihula malevkonnaks; IV malevkond - Märjamaa malevkonnaks ja V malevkond - Hiiumaa malevkonnaks.
7. septembril 1928 nimetati II Haapsalu malevkond ümber Risti malevkonnaks.
1931. aastal formeeriti juurde VI - Kullamaa malevkond. Lääne maleva pealikuks oli 1925-1930 kapten V.Väeden, 1930-1934 major A. Reinhold ja 1934-1939 major K. Soo.
Märjamaa malevkond oli 1935. aastal väga suures piirkonnas. Märjamaa malevkonnas oli 1925. aastal 4 kompaniid, siis 8 üksust.
Esimeseks malevkonna pealikuks oli kapten M. Unt, edasi Ed. Arnover; abidena on olnud J. Limberg, leitnant E. Ant, siis H. Littover. 1925. aastal olid esimeste üksuste pealikuiks ja organiseerijaiks: I kompaniis Ed. Arnover, II kompaniis H. Riiberg, III kompaniis V. Riiberg, IV kompaniis leitnant Chr. Aulik.
1935. aastal olid pealikeks Loodna kompaniis J. Palumann, Märjamaa kompaniis L. Palm- Leis, Vigala kompaniis T. Enni, Velise kompaniis J. Koks, Tolli kompaniis A. Sepping, Märjamaa üksikeskadronis nooremleitnant E. Ohtra, Vigala-Velise üksik ratsarühmas A. Adamson ja Sipa üksikrühmas J. Veske.
Laske ja sõjalise iseloomuga võistluste alal oli Märjamaa malevkond tugevaks konkurendiks Haapsalu malevkonnale. Malevkonnale oli iseloomulik, et ratsarühmad olid kõik koondanud malevkonda.
Malevkonna piirides oli selleks ajaks korraldatud kolm suurt ratsapäeva üleläänemaalises ulatuses. Malevkond omas Märjamaa alevikus kodu avara saaliga. Selle hoone ehitamine viidi läbi malevkonna pealiku Ed. Arnoveri algatusel ja õhutusel. Märjamaa malevkonnas organiseeriti ka esimene kaitseliidu orkester pealik I. Leitali juhtimisel.
