Viimsi Kunstikooli ja Viimsi Muusikakooli 35 aastat
Kirovi-nimelise kolhoosi laste kunstikool avati ja alustas tegevust 12. oktoobril 1977. a.
Viimsi Kunstikool asub keskusest veidi eemal Miidurannas tuulisel merekaldal Madise tee 2, kust avaneb vaade Tallinna lahele, mis juba iseenesest võib kunstiinimesele mõjuda inspireerivalt.
"Tulime siia 2007. aastal," ütleb kunstikooli direktor Elle Soop ja näitab üllatavalt ruumikat maja, mis pole ehitatud koolile, vaid algselt mõeldud ühepereelamuks. Maja on õdus, ruume ja panipaiku palju, justnagu oleks omanik teadnud, kes siia tulevikus asuvad.
Aeg oli kunstiõpetuseks küps
Viimsi Kunstikool sai tänavu 35aastaseks. "Aeg oli kunstikooli jaoks Haabneemes küps," ütleb Elle Soop algust meenutades. Lapsi, kellel huvi kunsti ja muusika vastu, oli piisavalt.
Kirovi-kolhoosi esimehel Oskar Kuulil oli hea meeskond, oli piisavalt raha, et ideid ellu viia, ja oli selleks ka vajalik Moskva toetus. "Kuul tahtis olla kõiges esimene ja see soov on edasiviiv jõud," ütleb Elle Soop ja jutustab legendiks saanud lugu, kuidas ühel kolhoosi saunaõhtul kultuuriminister käinud välja Viimsi Kunstikooli loomise mõtte ning esimees Kuul asunudki seepeale tegutsema.
Kunstikooli rajamise ülesanne langes aseesimehele Kalju Helisalule, kes pidi vastutama vajalike õigusaktide ja ruumide eest, ja kolhoosi reklaamikunstnik Tõnis Soobile, kel oli kõrgem pedagoogiline ja kunstiline haridus ning pikaaegne kunstiõpetaja kogemus.
Kaluri tee 3 kultuuriosakonna juurde kool 1977. a oktoobris asutatigi esialgu kümnekonna õpilasega, kelle jaoks saadi ruumid kolhoosi kaugõppekeskkoolis. Tõnis Soop juhtis kooli aastani 1978, seejärel asus direktoriks maalikunstnik Hilja Nairis. 1978. a valmis kunstikoolile oma hoone, remonditud ja kohandatud endine elumaja Rohuneeme mnt 5. Kui koolis tegutses juba kolm õppegruppi, jäi see maja kitsaks.
"Mõte oli ehitada muusikaja kunstikoolile omaette maja," meenutab kunstipedagoog Elle Soop, kes on direktori ametit pidanud 1982. aastast. Kui kolhoos ehitas uue Viimsi keskkoolihoone, siis eraldati selle ühe tiiva kolmas korrus ja osa teisest korrusest kunstikoolile. 1985. aastal koliski kunstikool uutesse ruumidesse.
Esimene erakunstikool
"Meil oli hea elu," jutustab direktor. Lastele oli õppetöö tasuta, ka kunstilaagrid olid tasuta.
"Olime neljas kunstikool Eestis." Laste kunstikoolid tegutsesid tol ajal veel Tartus, Jõhvis ja Tallinnas. Õppemetoodiliselt alluti kultuuriministeeriumile, majanduslikult aga Kirovi kolhoosile, seega oli see ainulaadne erakunstikool nõukogude süsteemis.
Iseseisvuse saabudes nimetati S.M. Kirovi nimelise kolhoosi kunstikool ümber OÜ Esmar kunstikooliks. 1992. a anti kool üle omavalitsusele ja nimeks sai Viimsi kunstikool. Kool kasvas, ruumid jäid kitsaks. Uuest kultuurikeskusest on räägitud 35 aastat, tehtud projekte ja arvestatud rahasummasid.
Aga Haabneeme hakkas kiiresti kasvama ja tulid pakilisemad probleemid nagu lasteaia- ja koolikohad. Ja kuigi kooli- ja huviharidus võiksid paralleelselt areneda, on pearõhk praegu kooliharidusel.
Kunstikool oli kimbatuses: kui keskkool sai käsu oma hoonest välja kolida, ei jäänud see käsk puutumata ka kunstikooli. Väljakolimiseks oli aeg lühike, minna olnud kuhugi. Ruume otsiti lehekuulutuse kaudu, aga ühtegi pakkumist ei tulnud.
Siis tuli volikogu esimehelt Aarne Jõgimaalt direktorile ettepanek tulla vaatama üht vaba maja Miidurannas. (Kooli asukoha juures peab direktor tähtsaks, et seal oleks kõnnitee ja tänavavalgustus. Tal on hea meel selle üle, et Rohuneeme teele seati ülekäigufoor just kunstikooli lastele mõeldes.) See on küll viimane piir, kuhu lapsed veel jalgsi tuleksid, arvas direktor Miiduranna kohta ja võttis pakkumise vastu. "Ja see on ka miinimum, kuhu veel ära mahume," lisab ta nüüd. Kõik ruumid, nurgad ja sopid on täielikult ära kasutatud: majja on mahutatud giljotiin ja sügavtrükipress. Avar garaaž ja paljud panipaigad on osutunud hädavajalikuks, et materjale ja töid ning töövahendeid mahutada. Ruumi on ka uuel keraamikaahjul, mille üle direktor rõõmu tunneb. Ja kuigi savi on väga kulukas materjal, on kool seni saanud kasutada odavamaid põletamata telliseid, mis kunagi Tallinna keraamikatehasest osteti.
Alustavad viieaastased
Kunstikoolis õpib tänasel päeval umbes 130 last, kuid ühekorraga on neid majas umbes 40. Põhiained on joonistamine, maalimine, vormiõpetus, kompositsioon, kunstiajalugu ja graafika. Alustatakse viie aastaselt kord nädalas kunstigrupis.
7-11aastased ehk I-IV klassi lapsed käivad eelkursusel ja seejärel tuleb viieaastane põhikursus, kus õppetöö on kolm korda nädalas. Stuudiokursus täiskasvanutele on mõeldud neile, kes soovivad pärast kunstikooli lõpetamist jätkata või edasi õppida. Stuudiokursusele võib tulla iga täiskasvanu, kes soovib kunstiga tegelda, vanusele vaatamata.
Suvel või kevadel on maalipraktika. Kui varem, Kirovi kolhoosi ajal sõideti praktikale üle Eesti, siis nüüd toimub see kohapeal. Lisaks joonistamisele ja maalimisele korraldatakse ekskursioone, matku ja maastikumänge. Eelkursuse eest tuleb lapsevanemal tasuda umbes 16 eurot ja põhikursuse eest veidi üle 22 euro kuus.
Enamuse kooli kulusid maksab vald, väiksemad saavad kõik vahendid koolist, põhikursuslastel peab osa töövahendeid, nagu pintslid ja pliiatsid, endal olema.
Näitusi mitmel mandril
35 tegevusaasta jooksul on Viimsi Kunstikoolis õppinud umbes 2230 õpilast, kooli põhikursuse on lõpetanud 223 õpilast 29 lennus. Esimese lennu lõpetaja Eda Kommitz on lõpetanud Tallinna Kunstiakadeemia maali eriala ja töötab Viimsi Kunstikoolis õpetajana.
Keskmiselt igast lennust jääb keegi kunstiga tegelema, lõpetanutest meenuvad direktorile kõigepealt arhitekt Kaur Lass, Inglismaal tegutsev kunstnik Merike Estna ja kunstiajaloolane Triin Tõrs.
Viimsi Kunstikooli alalised näitused on olnud kooli oma ruumides, vallamajas ja keskkoolis, väljapanekuid on olnud ka Viimsi vabaõhumuuseumis, Tallinnas laste loomingu majas, Harju maavalitsuses jm. Aruandenäitused on alates 1993. a vallamajas. Kool on osalenud näitustel ka Jaapanis, Argentiinas, USAs, Poolas, Rootsis, Soomes, Taanis ja Norras.
Kunstikool peab oma sünnipäeva koos muusikakooliga 24. novembril Viimsi Koolis. Muusikakoolilt on kontsert, kunstikoolilt kunstinäitus.
Viimsi Muusikakooli 35 aastat
Viimsi Muusikakooli algus sarnaneb Viimsi Kunstikooli algusele ja langeb samale ajale - 1977. a sügisele. Ka muusikakoolist sai kolhoosile kuuluv ainuke erakunstikool ENSV-s.
Viimsi Muusikakool on kunstikoolist pisut vanem - avaaktus oli 8. septembril. Muusikakool loodi samuti kolhoosi kultuuriosakonna juurde ning see pakkus võimalust õppida klaverit, akordioni ja viiulit. 1978. a lisandus kitarr, 1986. a flööt ja plokkflööt, 1987. a trompet.
Esimesel lennul 1981. aastal oli üksainus lõpetaja - akordioniõpetaja Henn Rebase õpilane Tõnu Süld. Järgmisel aastal teises lennus oli juba kolm lõpetajat, kellest kaks taas Henn Rebase akordioniõpilased ja kolmas Reet Leinuste viiuliõpilane Tarvo Jaaksoo - tuntud muusik Jäääärest.
Järgmisel aastal lõpetas juba ka klaveriõpilasi ning viies lend oli 10 lõpetajaga, kel pillideks viiul, klaver, akordion ja kitarr. Kitarriõpetajana olid ametisse asunud Heiki Mätlik ja klaveriõpetajana Tarmo Eespere. Järgnesid aastad, kus enamasti oli lõpetajaid 3-6. Aastal 2006 lõpetas taas 10 noort klaveri või viiuli eriala.
Uue maja uued võimalused
Esimesed 20 aastat möödusid koolil endises individuaalelamus Rohuneeme teel, kus polnud saali ning seitsme klassiruumi kohta oli kokku vaid 75 m2. 20. sünnipäevaks koliti uude majja Rohuneeme teel, kus Viimsi Muusikakool praegugi asub. "See oli suur pidupäev," meenutab direktor Urvi Haasma. Uutes ruumides laienes õpetatavate instrumentide valik - lisandusid saksofon, kontrabass, löökpillid, tšello ja mitmed vaskpillid. Nüüdseks hakkab maja, mis oli ehitatud koolituskeskuseks, jääma koolile jälle kitsaks ning ruuminappus seab õpilaste vastuvõtule piirid.
Kool on väike, aga tubli. Nii väikese kooli kohta on haruldane oma orkester, mis alustas tegevust 2003. aastal ning kus mängivad nii õpilased kui ka vilistlased. "Tänu Ott Kasele, kes on võimeline partiisid kohandama meie orkestrile, sest meil pole klassikaline orkester," ütleb direktor.
Osaletud on kolmel laulupeol. Koolil on rivitrummiansambel, kes on iseseisva numbriga osalenud 2009. ja 2011. a noorte laulupeol. Koolis tegutses ka džässbänd, aga nagu muusikakoolides ikka juhtub, kui ühed lõpetavad ja uued alustavad, siis muutuvad ka orkestrid ja ansamblid.
"Orkester on meeskonnatöö," ütleb direktor. Pilliõpetajad õpetavad lapsed mängima, orkester annab rohkem rakendust ja esinemisvõimalusi.
Tublid tulemused
"Meil on tublid ansamblid, kes esinemisteks koos harjutavad," sõnab Urvi Haasma.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi korraldatud kvintetikonkursil sai Viimsi Muusikakooli kvintett esikoha. Direktori sõnutsi peetakse koolis väga oluliseks konkurssidel osalemist, sest see on lastele stiimul. Mitmed Viimsi Muusikakooli õpilased on üle-eestilistel konkurssidel jõudnud lõppvooru. Ainuüksi tänavu on Loode-Eesti regionaalsel ja piirkondlikul konkursil kolme esimese sekka tõusnud või diplomiga tunnustatud 21 õpilast. Möödunud aastal pälvisid vabariiklikus voorus parima noore instrumentalisti konkursil II koha akordioniõpilane Natali Ponetajev ja III koha kitarriõpilane Andres Estna. Tänavuselt muusikaakadeemia korraldatud rahvusvaheliselt trompetitalentide konkursilt toodi koju kaks I ja kaks II kohta. Võitjad on kõik muusikaakadeemia dotsendi, õpetaja Aavo Otsa õpilased.
Aastatel 2004-2007 osales kool Eesti Muusikakoolide Liidu ja Soome Muusikakoolide Liidu ühisprojektis "Soiva Silta", milleks saadi toetust Euroopa Liidu Interreg-programmist.
Viimsi Muusikakoolis on võimalik õppida kitarri, klaverit, eufooniumi, akordioni, flööti, plokkflööti, kitarri, kontrabassi, löökpille, saksofoni, trombooni, trompetit, viiulit ja tšellot. Popiks on muutunud kitarr, huvi on kasvanud ka viiuli vastu, kuid kõige rohkem õpitakse ikka klaverit.
Koju ostetakse enamasti klaver või pianiino - viiulist kasvab laps algul kiiresti välja, saksofonid on kallid, seetõttu püüab kool ise jõudumööda pille osta. Kuid pille on saadud ka kingituseks: timpanid kinkis ühe õpilase ärimehest isa, 15 aastat tagasi kinkis Viimsi Lions klubi koolile kontrabassi.
Õpetajaid on praegu 23, õpilasi 160. Trompeti ja saksofoni õpetajad on muusikaakadeemia professorid. Saksofoniõpetaja Olavi Kasemaa pälvis tänavu Riho Pätsi Koolimuusika Fondilt instrumendiõpetaja laureaadi tiitli. Paljud õpetajad on siin koolis kaua töötanud. Kuulsamad lõpetanud on Hanna-Liina Võsa ja Mikk Tammepõld ning Blacky.
"Rõõm oli näha meie oma õpilast Neeme Järvi kontserdil orkestris kontrabassi mängimas," meenutab direktor.
Rõõm muusikast
"Kooli eesmärk pole saata lõpetajad muusikat edasi õppima ega professionaale ette valmistada," ütleb direktor. "Oluline on, et noored, kes meie koolis õppinud, oskaksid muusikast rõõmu tunda ja lohutust leida." See muudab inimese enda elukvaliteeti ja tõstab seda ka ta lähikondlastel, perel ja sugulastel.
"Ka Eestis võiks kunagi olla advokaatide sümfooniaorkester või kirurgide džässbänd, nagu on mõneski Euroopa riigis," arutleb direktor.
Omaette pikalt võiks kirjutada muusikakooli koostööst Viimsi Kooliga - üle 10 aasta on koos tehtud muusikale, kus laval ja orkestris on olnud muusikakooli kasvandikud. Nimetada võiks "Lumivalgekest", "Valge tee kutset", "West Side Story't" jt.
Kooli 30. juubeliks valmis kolmas CD-plaat. 35. juubelit tähistatakse kontserdiga 24. novembril kell 17 Viimsi Kooli saalis. Viimsi Muusikakooli järjepidevust näitab aga tõsiasi, et siin õpivad juba lõpetanute lapsed ja isegi lapselapsed.
