Uurin, mis ameteid nad praegu peavad. Tean, et Jaagul on neid vähemasti üheksa... Kuulu poolest olla ta neist praegu suures jaos lahti saanud. Ta on sabapidi Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK), justkui haigekassakaardi pärast. “Põhiliselt elan ma vagabunditegevusest. Aga ega eriti ei ela ka. Peab järgmisel aastal hakkama väga täpselt mõtlema, kuidas neid raha- ja elektronide vooge sead.”

Pakun, et ta võiks ju uuesti pedagoogiks hakata, see üks üllas amet. Selgub, et Johansonid on mõlema vanaisa poolt vähemasti kolmandat põlve pedagoogid. Isaemaisa oli tsaari ajal Mõnnastu kooli juhataja ja kooliinspektor. Emaisa ja emaema liinis oli ka koolipapasid ja koolmeistreid. Sellest tulenevalt on Jaak aeg-ajalt tunde andnud, aga ta ei tunne end piisavalt küpsena, ütleb, et on oma arengus rabe.

“Samas ma üldse ei välista, et ühel hetkel võiksin olla algklasside õpetaja. Mulle oleks hästi meeldinud, kui olnuks selline meesõpetaja koolis. Kui juba jõuad piisavasse vanusesse, et palk pole enam nii oluline, oled rahulikum ja enam ei tõmble nõnda, siis see võib tore olla.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid