Järvamaa võitleb Ambla eest: seaduse sõnastus võinuks valdade liitumisele kriipsu peale tõmmata
Käesoleva aasta maikuus saatis Tapa vald Ambla ja Aegviidu vallale kirja, kutsudes neid ühinemisläbirääkimistele. Aegviidu ei olnud asjast huvitatud, Ambla aga küll. See tähendab aga seda, et Järvamaa kaotaks osakese oma territooriumist ja rahvast, Ambla valla, Lääne-Virumaale. Juba siis kirjutas kohalik maakonnaleht Järva Teataja: „Järvamaa asub Ambla eest võitlusse".
Nüüd ongi Järva Teataja tekitanud korraliku segaduse, kui nende ajakirjanik pöördus Tapa vallavalitsuse poole huvitava avaldusega - Tapa ja Ambla liitumine ei ole juriidiliselt korrektne. Kuna liitumisprotsessis on vaja teha olulisi toiminguid ning tähtajad on ukse ees, tähendaks protsessi uuesti alustamine tõenäoliselt seda, et 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks ei suudeta Tapa-Ambla liitu sõlmida.
Seaduse sõnastus on kehv
Tapa ja Ambla on heas usus tegutsenud juba mõnda aega. Istutud on komisjonides, tehtud uuringuid. Kas aga seaduse sõnastus võib ühinemisele saatuslikuks saada?
Nimelt on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 5 kirjas järgnev:
„kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus."
Mida aga tähendab „vastav menetlus", ajakirjaniku tõlgenduse järgi peitub siin oluline konks - Aegviidu ütles „ei", järelikult oleks pidanud kogu menetluse lõpetama ning Tapa vald oleks pidanud tegema täiesti uue pöördumise, seekord ainult Ambla vallale. Sel juhul oleks protsess olnud juriidiliselt korrektselt läbi viidud. Praegune olukord, kus mindi lihtsalt kahekesi protsessiga edasi, ei olevat aga seaduse silmis korrektne.
Ministeerium möönab, et sõnastus on segane
Siseministeerium on teadlik seni vaid ühest konkreetsest juhtumist, kus on esinenud sarnane probleem. Kusjuures osalised olid samad, kes käesolevas kaasuses. Nimelt tegi toona Tapa vald ettepaneku Amblale, Lehtsele ja Saksile. Ambla ütles ära, ülejäänud läksid esialgse ettepaneku alusel edasi.
„Hetkel kehtiva seaduse § 9 lg 5 kohaselt „kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus". Oleme seisukohal, et see ei ole õigusselge ning on mitmetitõlgendav ja segadust tekitav," kirjutas ministeerium selgituses Tapa vallavalitsusele, kes nende poole pöördus.
„Seetõttu oleme Justiitsministeeriumile esitanud ETHS-i muutmise eelnõu, mis on hetkel ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil. Eelnõuga kavandame likvideerida ETHS-is sätestatud jäiga menetluskorra (mida ilmselt seaduse koostamisel silmas peeti), kus juhul, kui mõni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu on teinud vähemalt kahele omavalitsusüksuse volikogule ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, siis ühe volikogu keeldumise korral automaatselt haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus lõpeb. Täpsustatud sõnastuse kohaselt "Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse selle valla või linna osas vastav menetlus."," on vastuses kirjas.
Tegevused võivad jätkuda
Ministeerium on siiski seisukohal, et segane sõnastus ei tekita omavalitsuste jaoks olukorda, kus kogu protsessiga tuleb uuesti alustada. Samal viisil võib edasi minna.
Niisiis on Tapal ja Amblal siiski lootust, et 19. aprilliks saavad nad nõutava dokumentatsiooni maavanemale esitatud.
Ühinemisprotsessi kirjeldus
Kahe või enama omavalitsuse ühinemine ei ole lihtne protsess ning ei ole nii, et ühel hommikul otsustatakse leivad ühte kappi panna ning õhtuks elataksegi juba ühe katuse all.
Järgnevalt lühike kirjeldus sellest, milline näeb välja omavalitsuste ühinemise ettevalmistamise kava aastal 2013. Meeles peab pidama, et 20. oktoobril 2013 toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised, seega on oluline, mis kuupäevaks mingid otsused tehtud peavad olema.
1. volikogu esitab ettepaneku teiste omavalitsuste volikogudele
2. teise või teiste omavalitsuste volikogud teevad otsuse ja vastavad ühinemisettepanekule (2 kuu jooksul)
3. Omavalitsused peavad nüüd: kehtestama elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra; tegema vajalikud uuringud; avalikustama läbirääkimiste protsessi jm; valimistega seotud toimingud.
4. 19. aprilliks 2013 peab volikogu otsus ühinemise kohta koos nõutava dokumentatsiooniga olema esitatud maavanemale, oomavalitsused peavad avalikustama otsused ühinemise kohta.
5. 29. aprillil 2013. Pärast dokumentide kontrollimist ja omapoolse arvamuse lisamist edastab maavanem ühinemise taotluse koos dokumentatsiooniga siseministeeriumile.
6. 27. juuni 2013. Sisemiseministeerium koostab Vabariigi Valitsusele määruse eelnõu.
7. Hiljemalt 4. juulil toimub Vabariigi Valitsuse istung.
8. 22. juuli 2013 jõustuvad valitsuse määrused ühinemise kohta.
9. 20 oktoober 2013 toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised.
Ühinemised (ehk haldusterritoriaalse korralduse muudatused) jõustuvad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Samast päevast jõustub ühinemisleping.
