Pilgu talu lastest ajakeerises
Ühel 1910 aasta talvisel pühapäeval astusid Paistu kirikus altari ette 36-aastane Pilgu talu peremees Hans Teder ja nooruke 18-aastane pruut Adele Aleksandra Kohvri väiketalust (Aidu külas), et pastor Bergmann laulataks neid kristlikku abiellu. Perre sündisid neli poega: Juhan 1911, Ernst 1915, Elmar- Olev 1918 ja Hans 1924 ning 1927.a.-l kauaoodatud tütreke Adele-Magda. Ema rõõm jäi üürikeseks, ta suri kaks nädalat hiljem veremürgitusse. Vastsündinu viidi Kohvrile, kus teda hoidsid tädi ja vanaema.
Kohvrilt käis Magda (esimest eesnime kasutati harva) õppimas Tölli vallakoolis ja Loodi 6-klassilises koolis, kus juhatajaks oli Anton Animägi. Magda mäletab veel Tölli kooli juhatajat Margus Männikut ja õpetajaid Marie Varest ja Linda Kõrbi, Loodi koolist aga õpetaja Eha Lillakut. Loodi algkoolis oli internaat ja õpilastele valmistati sooja toitu nende vanemate poolt toodud „kohustuslikust moonast". 1938 suri isa Hans, vanemad vennad Juhan ja Ernst olid isatalust lahkunud Viljandisse ning talupidamine jäi 20- aastase Elmari õlule. Teda aitas 14-aastane vend Hans ja Kohvrilt Pilgule tagasi tulnud 11-aastane õde. Talvel käis Magda koolis, suvel töötas talus perenaise eest. Magda koolitee sai otsa 1941 äreval sõja algusaastal ning 14-aastane tütarlaps läks lähedalasuvasse Emmeri (Ämari) tallu loomi talitama.
Emmeri talu oli jõukale järjele jõudnud just tänu heale lüpsikarjale ja õigel ajal ehitatud suurele laudale. Magda hoolikus ja armastus loomade vastu ei jäänud pererahvale märkamata ning talle anti elamiseks väike eraldi majake.
Sõda aga kestis ning 18-aastaseks saav vend Hans mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, kust ta Eestimaale enam tagasi ei tulnud, vaid sõja lõppedes emigreerus Inglismaale. Emmeri pererahvas küüditati Siberisse ning Magdast sai vastutahtmist kolhoosnik „Kevade" nimega (1951.a-st „"Võit") kolhoosis.
Magda talitas 12 aastat loomi lähedalasuvas Kuke laudas, kuhu oli toodud ümberkaudsete talude lüpsilehmad, Emmeri lauta "koondati" hobused. Esimestel talvetel ei olnud loomadele ette panna isegi põhku, sest tihti jäi vili sügisel peksmata, nii toodi kuuseoksi ja rõukudest külmunud viljavarsi loomadele söötmiseks (sellise „pahateo" eest saatis "Tuleviku"kolhoosi esimees Loodi külas talitaja vangi). Kui lehmad Kuke laudast suuremasse lauta viidi, jäi Magda põllutööle. Normipäevade tasu oli väike, vahel ei saadudki tasu, aga seda ei nõutud valjuhäälselt.
Ei küsitud - mis ma selle eest saan? Töötati põllul isegi pühapäeviti, kui ilm vähegi lubas ning kui kuiv hein oli vaja varjule saada, kartuleid võtta või põhku hanguda. See oli veel aeg, mil muretseti loomade või koristamata jäänud vilja- ja kartulipõllu pärast nagu need oleksid oma talu omad ("mõisa köis las lohiseb" mõtlemine tuli hiljem). Lõputa töö tasuks olid pragulised ja valutavad käed, jalad (arstide arvates olid selleaegsed kummikud „jalgade surm").
Magda pidas kodulaudas kolhoositöö kõrval loomi, piimaraha oli tõhus lisa kasinale palgale. Nii mäletab Leili Kiilaspea, kes oli põllutööbrigadir, Magdat lõunapausil koju tõttamas, et lehma lüpsta ning võileiba süües tagasi tulemas, sest lõunasöögiks ei jäänud aega ja hilinemine ei olnud Magdale omane. Pr Leili kiidab Magda töökust ja rahulikku läbisaamist kõigiga, head mälu ümbruskonna talude ja elanike saatuste meenutamisel või oma naabrite ja töökaaslaste sünnipäevade meelespidamisel. Magdale räägitud saladused või kurtmised ei levinud "täiendustega" küla peale laiali ning tal ei olnud selleks aegagi, sest peale kolhoositöö ja kodus talitamise aitas ta isakodus elavat Elmari peret ning hiljem 80-ndatel aastatel hooldas haiget venda.
Täna elab Magda Paistu hooldekodus. Vennad on lahkunud siitilmast, viimasena vend Hans Inglismaal. Juhanist (1911-1999) sai ajakirjanik, näidendite kirjutaja ja humorist, tema sulest ilmus kohalikus lehes umbes kolmsada följetoni ja humoreski. Vend Ernstist (1915-1993) sai juba 18-aastase noorukina Viljandi asjaarmastajate operetitrupi muusikajuht. Siis ilmusid ka tema esimesed helindid - meeleolulaul „Kaks särasilma", marsid „Põhjanael" ja „Kalevite maal". Peale sõda 1945 taasavatud muusikakoolis pani Ernst Teder aluse akordioni- ja trombooniõpetusele. Ta tegutses muusikajuhina teatris „Ugala", Eesti Raadios on lindistatud palju helindeid tema loomingust (üle 30) - valsse ja polkasid akordionile, marsse jt. Ka vend Elmar (1918-1984) armastas laulda ja akordioni mängida. Noorim vendadest, Hans abiellus Inglismaal Räpina kandist emigreerunud eestlannaga ja nende peres kasvas üheksa last. Hans külastas 1990-ndatel paar korda õde ja sugulasi ning oli huvitatud kodutalu saatusest.
Lugu Pilgu talu lastest on nagu läbilõige enamikust Paistu valla talulaste saatusest 20.saj.I poolel, mil toimus kaks maailmasõda, vahetusid okupatsioonivõimud ja oli 20 aastat oma vabariiki. Need on mööda Eestit ja maailma laiali paisatud elud/saatused, siiski jäi paljudel „süda" kodukohta nagu Pilgu poistel õde Magda.
