Kui signaal juba vallamajja jõuab, siis tuleb tavaliselt teha ka kodukülastus, et aimu saada, mis olukord kohapeal valitseb. "Ette me külastusest ei teata, seda just seetõttu, et tegelikku olukorda näha," lausub Ann Vahtramäe.

Ja kodukülastuste arv on pärast tema tööletulekut (Ann töötab vallas selle aasta augustist) märgatavalt suurenenud: ühelt poolt on selle jaoks vajadus, teiselt poolt on üks inimene juures, kel on autojuhiload.

Kui ei jõuta kooli

Tihedat koostööd tehakse ka Kiili perearstidega. Arst on paljudele ka hingetohtri eest, talle räägitakse elumuredest. Kuivõrd palju on inimesi, kes oma murega kas ei julge või ei taha vallamajja minna, annavad perearstid ise teada, kui keegi nende arvates abi vajab.

"Kui vaja, suunab perearst abivajaja ise meile. Aitame neid, kes abi vajavad. Näiteks ei oska paljud täita puude raskusastme määramiseks vajalikke vihikuid," selgitab Vahtramäe.

Rohkem suheldakse ka Kiili Gümnaasiumiga. Ka sealt antakse teada, kui mõnel õpilasel tekivad probleemid koolikohustuse täitmisega. "Näiteks on meile teatatud, et mõni õpilane ei jõua hommikuti kooli," räägib Vahtramäe. "Siis me lihtsalt läheme hommikul selle õpilase koju ja ajame ta üles. Lapsevanemad on tööle läinud ja laps magab kodus."

Rohkem hakkavad sotsiaalosakonna töötajad suhtlema ka Kiili lasteaiaga, sest paljud probleemid saavad alguse juba maast-madalast.

Sagedad peretülid

Kodukülastuste arv pole sotsiaalosakonnas kindlaks määratud, vaid kõigub vastavalt vajadusele. Nii võib ette tulla päevi, mil tuleb teha 4-5 külastust, samas võib olla nädalaid, kus neid pole ühtegi. Keskmiselt tuleb kodukülastusi teha siiski paar tükki nädalas.

Viimaste aastate suurimaid probleeme Harjumaal on perevägivalla juhtumite sagenemine. Erand pole ka Kiili vald. Peretülisid tuleb kahel sotsiaalametnikul üsna tihti lahendada. "Me elame oma elu palju keerulisemalt kui varem," märgib Vahtramäe.

"Rohkem on kärgperesid: on minu lapsed, sinu lapsed ja meie lapsed. Eriti keerulised juhtumid on need, kui vanemad lahku lähevad ja asutakse lapsi jagama."

Noor sotsiaalnõunik tänab õnne, et kolleeg Talvi Aruaas (Talvi Aruaas esitati tänavu ka Harjumaa sädeinimese kandidaadiks - toim.) on nii suure kogemusega. Üksi võiks sellistes olukordades hättagi jääda, kahekesi saab hakkama

Toetusi on mitmeid

Masu ajal tekkis ka Kiili vallas juurde inimesi, kes vajasid abi. Surutis jättis paljud tööta ning heal ajal võetud laene ei suudetud enam tagasi maksta. Raske olukord pani paljud pered proovile.

"Kui inimesed tulevad vallamajja toetust küsima, siis eeldatakse, et küll vallal ikka raha on," selgitab Vahtramäe. "Samas ei saa me inimest aidata laenu tagasimaksmisel." Võimalusi aidata on siiski mitmeid: toetada saab ka küttepuude, toidu, riiete-jalatsitega. Kõige tähtsam on siiski tööeas inimene võimalikult kiiresti tööturule tagasi aidata. Selle jaoks on vallas viimastel aastatel korraldatud palju koolitusi töötutele.

"Inimesed mõistavad lõpuks, et vald ei saa igale soovijale rahalist toetust maksta," märgib Vahtramäe. "Rahaline toetus pole ka pikaajaline lahendus. Me peame inimest aitama nii, et ta suudaks ühel hetkel ise jälle hakkama saada."

Sotsiaalnõunik Ann Vahtramäe

  • Asus Kiili vallas tööle selle aasta augustis.
  • Elab Kiilis.
  • On 23-aastane.
• Õppinud Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd. Lõpetas ülikooli bakalaureuseõppes 2011. aastal.

• Oli aasta Ukrainas vabatahtlikuna tööl, tegeles tänavalaste ja noorte emadega.

• Pärast seda tuli tööle Kiili valda, jätkab samal ajal õpinguid sotsiaaltöö alal Tallinna Ülikooli magistrantuuris.

• Hobideks tants (Ladina-Ameerika tantsud, kõhutants), lugemine, käeline tegevus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid