Lootvina külakeskuse perenaise Heli Henn meenutas, et idee lavastada külarahva kaasabil teatritükk sündis külaseltsi naistel mullu talvel suitsusaunas ning Külli Volmer võttiski enda peale lavastamise ning Marju Marga projektijuhtimise.

Külaselts otsustas haarata härjal sarvist ning asuda kohe Eesti klassika kallale, lavastades August Gailiti „Nipernaadist" kolm novelli: "Pärlipüüdja", "Kadri Parve suurpäev" ja "Seeba kuninganna".  Lootvina külas sai etendus ka vastava nime „Lootvina Nipernaadi".

Kolmevaatuseline etendus algas Riidma talus, kus siis nii pealtvaatajad kui näiteseltskond suundus jala Lootvina külakeskuse juurde, kus peeti maha seltskonnadaami Kadri Parve 70-aasta juubel ning Meoste omakülamehe lapselapse ristsed, mis loomulikult lõppesid kaklusega ning viimane vaatus leidis aset Mõisamäel Ala talu hoovil, kus oodati Seeba kuningannat.

Tavapäratu näitemäng

„Lootvina Nipernaadi" polnud tegelikult kaugeltki tavapärane ettevõtmine. Vähe sellest, et pealtvaatajad said Kadri Parve juubelilauas süüa ja juua, moodustasid näiteseltskonna 30 omaküla elanikku. „Etendusest võtsid osa ka need, kes varem polnud külaseltsi tegemistes osalenud ja kui vaadates hiljem seda sära inimeste silmades, siis saab aru, kui oluline see neile oli," rääkis Heli Henn.

Külakeskuse perenaine lisas, et ka paljud pealtvaatajad ütlesid hiljem, et eelkõige oli see külarahva enda pidu. „Kuigi on soovitud, et me teeks seda etendust ka järgmisel aastal uuesti, jääb see meist tegemata, kuna me ei saavutaks enam etenduses olnud õhkkonda, mistõttu jäi augustikuine etteaste Lootvina Nipernaadile esimeseks ja viimaseks korraks," tõdes ta.

Kuidas kõik alguse sai

Lootvina ja Logina küla rahvast koondav Lootvina külaselts on tegutsenud juba kolm aastat ning nimekiri tehtust on muljeltavaldavalt pikk - korraldatud külapäevi, talguid ja ühiselt on ärasaadetud vana aastat.

Suuremates töödest on külaselts saanud maha Lootvina Pikkjärve korrastamise projektiga ning samuti on tellitud projektid Lootvina endise koolimaja, mille ruumides ka külaselts tegutseb, endiste kõrvahoonete rekonstrueerimisplaanid.

Külaseltsil on plaanis rekonstrueerida koolimaja vana saun, kuna endises koolimajas on ka sotsiaalkorterid, kus pesemisvõimalus aga paraku puudub. Koolimajas juures olevasse endise laudahoone asemele peaks tulema seltsi ürituste jaoks varjualaune, mida saab kasutada ka lavana.

Külaseltsi poolt tehtu on sedavõrd muljetavaldav, et paratamatul kerkib küsimus, kas seltsi eestvedajad vahepeal väsimust ei tunne? Pole ju sädeinimeste kustumises midagi uut.

Heli Henn seda hirmu ei jaganud. „Kui me ära väsime, siis turgutame üksteist ja isegi kui sädeinimesed ära väsivad, on õnneks ka neid, kes võtavad teatepulga üle. Kui olla asja juures südamega, siis ei tule ka väsimust," ütles ta.

Tehtu eest pälvis MTÜ Kodukant Lootvina tänavusel Põlvamaa kodanikeühenduste ja sädeinimeste konkursil  aasta parima kodanikeühenduse tiitli.

Pildi allkiri: Külli Volmeri lavastatud „Lootvina Nipernaadi" etenduse põhilise lavajõu moodustasid kohalikud külaelanikud. Foto: Ülo Sepping.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena