KAART: Pärnu linna alla rajatakse päris uut vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

Selleks, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks võimalik tarbida kvaliteetset vett, on mitmed omavalitsused teinud või tegemas suuri jõupingutusi. Üks viimaste aastate suurim selline projekt on toimumas Pärnu linnas, kus juba mitmendat aastat käivad suurejoonelised vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööd. Tööde kogueelarve on ligi 25 miljonit eurot.

Mastaapne projekt võeti ette juba aastal 2006, kui Euroopa Ühtekuuluvusfondist saadi esimene rahasüst, sellega parandati vee ja kanalisatsiooni olukorda Vana-Pärnus ja Raekülas.

Nüüd on aga juba mõnda aega järk-järgult üles kaevatud Pärnu kesklinna ja selle ümbruse tänavaid, ikka selleks, et piirkonna elanike elukvaliteeti paremaks muuta. Räämal, Ülejõel ja osaliselt kesklinnas on tööd juba lõppenud. Räämale rajati kokku 21,2 kilomeetrit vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikke, lisaks veel kaks reoveepumplat. Kesklinnas rajati 34,2 km torustikku, seal toimusid ka ulatuslikud arheoloogilised väljakaevamised.

Kesklinna alla ehitati uus süsteem

Kui enne jooksis nii sademe- kui ka reovesi Mõrra tänaval asuvasse veepuhastusjaama, siis nüüd ehitati lahkvoolne kanalisatsioon, millega sademevesi juhitakse jõkke ning  reovesi puhastusjaama. Vihma- ja sulaperioodil on nüüd pumplate koormus tunduvalt väiksem ning sademevee käitlemise kuludki pisemad.

Erakorralised ilmastikuolud takistasid tööde tegemist Ülejõe piirkonnas. Talvel külmus pinnas 1,0-1,4 meetri sügavuselt, töö tegemist raskendasid lisaks ka piirkonnale iseloomulik kõrge veetase ning kevadised üleujutused. Projekti tuli erinevatel põhjustel ka mitmel korral ümber teha.

Ülejõe piirkond jagati kahte ossa, esimeses paigaldati 15,7 km torustikku ja kaks reoveepumplat, teises piirkonnas 16,5 km kilomeetrit torusid ning samuti kaks pumplat.

Looduse reostamine lõpetati

Esimese etapi käigus tehti veel üks väga oluline liigutus, nimelt suleti üheksa ühisvoolset väljalasku, mille tulemusena lõpetati nende suublate kaudu reoainete juhtimine looduslikesse veekogudesse - Rääma ojja ja Pärnu jõkke.

Seega minimaliseeriti reoainete sisaldusega heitvee juhtimist vette. Ühtlasi sooviti vähendada reostusainete sattumist põhjavette ja veekogudesse, mis toimus läbi amortiseerunud ebatiheda kanalisatsioonitorustiku ja -kaevude.

Ees ootamas veel viis piirkonda

Praegugi on tööd käimas, sest veel suur osa kesklinna vee-, kanalisatsiooni ja sademevee trassidest on tarvis välja vahetada ja ümber projekteerida. Äsja on lõppenud tööd Suur-Jõekalda piirkonnas, Metsa piirkonnas, Liiva ning Vingi piirkonnas.  Ülejäänud kolm piirkonda (Supeluse, Side ja Karjamaa) peaksid plaanide kohaselt saama valmis 2014. aasta esimeses pooles, mõnes kohas varem, kesklinn/Side piirkonnas aga kõige hiljem. Kõik see on puhtama joogivee ja looduse nimel.

Veevarustusüsteemi arendamisega on projekti lõppedes ühisveevärgi liikmeks saanud 1550 uut tarbijat. Süsteemi toimimine on efektiivsem ning veekoad väiksemad. Kanalisatsioonisüsteemiga on projekti lõpuks liitunud 2940 uut tarbijat.

Arheoloogid avastasid nii mõndagi

Pärnu kesklinna piirkonna kaevamised tõid kaasa ka arheoloogide teravdatud huvi. Tehti ka põhjalikke arheoloogilisi väljakaevamisi. Uurimise tulemused annavad teadmisi Uus-Pärnu varasemast linnalisest asustusest 13. sajandi kolmandal veerandil, täpsustavad keskaegset linnaplaani ning 17. ja 18. sajandi muldkindlustuste paiknemist ja konstruktsiooni.

Paljastusid puusillutised, tarad ja palkhoonete konstruktsioonid, samuti kesk- ja varauusaegsed kivist hoonemüürid. Osad esemed leiavad endale koha Pärnu Muuseumi vitriinidel.

Haruldased leiud:

• 14. sajandi algusest pärinev Veneetsia maalingutega veinipeekri kild
• peenelt töödeldud kunstipärane luust mehefiguuri-noa käepide
• kaks keskaegset esinduslikku lauanuga
• puust vilepill
• mitmesugused nahkesemete fragmendid jpm

Projekti nimetus: Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine

Projekti meede: Veemajanduse infrastruktuuri arendamine

Projekti maksumus: 24 860 900 eurot

Ühtekuuluvusfondi toetus: 17 120 678 eurot