Harjumaa 2012-2013: maakonna transpordivõrk areneb mühinal

Aasta lõpp on kokkuvõtete ning tulevikku vaatamise aeg. Palusimegi Harju maavanemal Ülle Rajasalul avaldada oma mõtteid lõppeva ning algava aasta kohta. Peamisteks märksõnadeks oli ja on tema meelest transport ning koostöö.

2012 on olnud maakonnale kokkuvõttes, nii nagu kogu Eestile, positiivsust süstiv. Viimaste uudiste valguses on meil olnud mõõdukas majanduskasv ja kolmandikul töökohtadel on olnud arvestatav palgakasv. Vahepealsete aastate negatiivne foon on saanud paljulubava värvingu. Isegi sedavõrd, et järgmise paari aasta lõikes lubatakse majanduskasvu jätku hoolimata meie peamiste väliskaubanduspartnerite raskustest. Ma usun, et oleme majanduses läbi käimas vajalikke muutusi, et tuleviku kasv oleks elujõuline ja enam mitte niivõrd sisemaisele tarbimisele rajanev.

Selle aasta märksõnad maavanema töös on paljuski seotud heade algatuste teostumisega. Alanud on Rail Balticu planeerimine - usun, et see toob transpordis kaasa murrangud. Selle juures mitte ainult ühendus Kesk-Euroopaga vaid kohalikud transpordiskeemid mõeldakse läbi ja usun, et saame transpordi kvaliteedihüppeid tunda juba aastal 2013-2014. Harjumaale tuleb juurde 58 uut hübriidbussi, mis teenindavad maakonnaliine. Riigihankena soetatud 38 moodsat rongi koos raudteevõrgustiku renoveerimisega annavad praktikas meile täiesti uue dimensiooni transpordisüsteemis, seda enam, et soovime senisest paremini rongid ja bussid omavahel toimima panna.

Tallinnas ja Harjumaal rakendus 21.09.2012 ühine e-pileti süsteem. Uus e-piletisüsteem asendab seniseid ID-pileteid (Viimsis), pabersõidukaarte ja talonge. Ühiskaardile saab laadida raha üksikpiletite või kuupileti ostmiseks ja mugavalt maakonna piires reisida. Harjumaa Ühistranspordikeskus ja Elektriraudtee töötavad selle nimel, et ühiskaardi rakendus võiks enne aasta 2013 lõppu kehtida ka rongides.

Mul isiklikult on hea meel, et pingutused koostööks maakonna ettevõtjatega kannavad visalt ja vähehaaval juba konkreetseid vilju. Märtsi- ja maikuus toimunud ettevõtjate ümarlauad on paljuski tihendanud era- ja avaliku sektori koostööd. Sisuliselt on selle heaks näiteks Marylandi ja Harjumaa vahelisest koostööst sündinud leping Baltimore ja Tallinna sadamate vahel. Samuti on paranenud erasektori kaasamine planeeringutesse. See on lausa kriitiliselt tähtis Rail Balticu projekti puhul, kus peame erasektori võimalused ja huvid maksimaalselt kaardistama.

Millised olid aastal 2012 Harjumaa olulisemad sündmused?

Maavalitsuse jaoks on olnud kõige suurem ja mahukam oktoobrikuus Euregio võrgustikuga kahasse korraldatud foorum „Läänemere idakalda transpordivisioonid". Ilmselt kõige esinduslikum transpordifoorum, mida Eestis oli aastal 2012 võimalik külastada. See oli kantud Rail Baltic projekti teemadest aga otsisime laiemat transpordi tulevikuvaadet. Meil õnnestus kohale tuua nii Euroopa Liidu transpordivolinik Siim Kallas, majandus- ja kommunikatsiooni- ning keskkonnaminister. Lisaks Helsingi ja Tallinna abilinnapead, kui ka erasektori esindajad: Prantsusmaa ja Soome rongioperaatorid ning piirkonna sadamate esindajad.

Ma olen veendunud, et meil on nii kaupade, kui reisijate osas põnevaid tulevikuväljavaateid ja oleme olukorras, kus õigesti talitades saame väga palju ära teha. Meil on võimalik erinevate transpordiliikide koostoimimise parandamisega liikumisvõimalusi väga palju parandada. Näiteks ei ole täna reisija jaoks just kõige paremini omavahel ühendatud sadamad, rongi ja bussijaamad. Aga aeg õnneks lausa sunnib otsima lahendusi. Riigi ostetud  uued rongid , linnaliinibussid ja trammid on sedavõrd võimas investeering, et sunnib ka infrastruktuuri parandama. Kõikide tasandite eri transpordiliikide ühendamine on raske aga usun et lõppkokkuvõttes küünlaid väärt mäng.

Millised olid aastal 2012 tähelepanuväärsemad inimesed maakonnas?

Ma tahaks ära mainida ühe Harjumaa algatuse, milleks on „Kultuuripärli" valimine. Meie „pärl" on Padise valla poolt esitatud teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson. Kindlasti on tema üks silmapaistvatest aastal 2012.

Mida ootate aastalt 2013?

Ootan alati, et kõik head algatused ja eesmärgid täituksid. Minu jaoks on oluline,et meie laste tulevik oleks tagatud. Et suudaksime üles ehitada sellise kooli- ja lasteaiasüsteemi, mis toetaks loovust ja oleks lapse arengul abiks. Kus kasvataja ja lapsed ootavad õhinaga iga uut päeva. Soovin, et inimesed toetaksid teineteist. Soovin, et väetimatele pakutakse tuge, mis mitte ei teeks neist abipalujad, vaid aitaks ise hakkama saada. Tahan, et memmedel-taatidel oleks põhjust tänavatel naeratada.

Aga konkreetsetest asjadest ootan, et saaksime Harju maakonna planeeringu ülevaatamise protsessiga alustada. Me oleme väga palju targemad, kui üheksakümnendatel ja meie vajadused on muutunud. Ootan, et Rail Balticu projekti tähtsust mõistetaks - kasvõi seetõttu, et see toob palju positiivseid muutusi kaasa ka kohaliku transpordi infrastruktuuri jaoks.

Olen sel aastal saanud tutvuda innovatsiooniala tegemistega. Eestis on huvitavaid lahendusi, meil on tarku päid ja meie jaoks igapäevased ID-kaardi lahendused ja internetipangad on maailmas ikka veel „külalised tulevikust".

Meil on võimalus võita tohutult koostööst maailma suurimate turgudega näiteks Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga. Samas peame tihendama oma ülelahe võrgustikke ja tinglikult öeldes on nii Harjumaa kui ka Uusimaa (Helsingi metropoliregioon) maailma mastaabis väikesed paigad, aga ühendatult on meie potentsiaal kordades tugevam.

Meil on vaja, et ajud hakkaksid voolama siia mitte siit Londonisse või Shanghaisse. Rahvusvahelist vaadet võiks olla rohkem.

Peame mõtlema suurelt ja viima ambitsioone ellu. Samuti tahan, et meil oleks pideva kriitikarahe asemel rohkem rõõmsat, toetavat ja avatud lähenemist, et väikestest, mõnikord isegi totratest, ideedest võiks kasvada suured ja vägevad asjad.

Kokkuvõttes tahan, et me oleksime rõõmsamad ja lahkemad üksteise vastu . Mida avatumad ja rõõmsamad oleme, seda toredam on siin elada.

Soovin kõigile headele inimestele värvikat aastavahetust ja sisukat ning rõõmsat aastat 2013!