Raie Harju- ja Ida-Virumaal: tegevus on tekitanud kohalikes paksu verd
Mustjõe küla ei ole ainus koht Harjumaal ning Eestis, kus RMK tegevus paksu verd on tekitanud.
Augustis kirjutas Harju Elu, et Kuusalu vallas Kolga aleviku ja selle lähistel asuva Uuri küla elanikud on häiritud, sest viimaste aastate jooksul on piirkonnas asuvates riigimetsades teostatud kümnetel hektaritel lageraiet.
Uuri külavanem Katrin Lellep ütles toona, et on toimuvast masenduses. "Absoluutselt kõigi Kolga sissesõiduteede ääres on raiet tehtud. Vastu kevadet tehti raiet Kolga koolimaja juures, see oli ikka üsna kole."
Kui RMK metsamehed raiumisega Kolga koolimaja juurde jõudsid, sai kohalikel vaikselt mõõt täis. RMK tuli selles olukorras inimeste ja Kuusalu valla soovile aga vastu ning lageraie asendati turberaiega, mis tähendab, et metsa vaid harvendati.
Metsaraie pahandas ka Kauksi elanikke
Möödunud aasta novembris kajastas Põhjarannik Kauksi külaseltsi muret, et RMK teeb Ida-Virumaal Iisaku valla Peipsi järve äärsel alal raiet, kasutades rasketehnikat, mis kahjustavat luiteid.Iisaku vallavanem Avo Kiir ütles Põhjarannikule, et kõige näotum on asja juures see, et rannaluidetel ei kasutata sobivat taktikat hooldusraideks ja et RMK, kes peaks looduse eest hoolt kandma, laseb sellisel viisil töid teha.
RMK Alutaguse metsaülem Koidu Simson ütles, et tegu oli kommunikatsioonihäirega. "Ma ei jõua käia iga töö puhul igas majas seletamas, mida ja miks me teeme. Kurul tehakse aegjärkset raiet. On fakt, et tehnikast jääb purustatud pinnas. Käesoleval juhul on see isegi hea, sest märtsis langeb viljakale pinnale olemasolevatelt mändidelt seeme, mis hakkab kasvama. Kommunikatsioonihäired tekivad sellest, et ei mõisteta metsa eluringi," ütles Simson.
Lisaks häiris siingi inimesi see, et lageraiet nii suures mahus tehti.