Filmiaasta tõi uue muuseumi
Filmimuuseum? Ons sihuke Eestis tõesti olemas? On! Asub kaunis paigas Maarjamäel, kunagises Orlovi-Davõdovi lossis, sõbraliku ja lahke ajaloomuuseumiga ühise katuse all.
Muuseumi praegune direktor Maria Mang töötab siin alates 2007. aasta märtsist, muuseum ise, küll rohkem ideena, sai alguse 2006. aasta oktoobris. Ainuke n-ö koosseisuline töötaja ongi tänini Mang üksinda. “Pole meil ei teadurit ega eraldi koguhoidjat. Muidugi igatseme neid vähemalt paari inimest taga.”
Uus nägu
Kust algul tühjade kätega alustanud Maria eksponaate saama hakkas? “Eks Tallinnfilmi kunagi nii suurest ja uhkest laost, kus õnneks veel midagi alles oli. Suur osa sealsest kraamist oli oksjonitel laiali müüdud. Eraisikuid, kelle kätte see vanavara läks, ma kahjuks ei tea. Õnneks leidus rõivakunstnikke, kes oma asjad enda hoole alla võtsid.”
Käsil on lossi ja ümbritseva pargi planeerimine, nii et võib-olla on sel paigal kolme-nelja aasta pärast hoopis teine nägu. Filmimuuseumi uus hoone on planeeritud pargi tagakülge. Niipea kui rahalised võimalused avanevad, läheb maja kallal töö lahti. Praegune, ulatuslikem Eesti filminäitus “Siin me oleme” on ajaloomuuseumis avatud möödunud sügisest kuni (loodetavasti) 2014. aasta lõpuni.
Näituse mõte on selles, et vaataja käib selle läbi nagu ühe filmi tegemise protsessi. Kõik algab stsenaariumist, mida muide väärikalt esindab Oskar Lutsu oma käega kirjutatud “Joosep Toots” − projekt, mis projektiks jäigi. Järk-järgult edasi liikudes lõpetatakse turunduse ja arhiveerimisega. Näitust võiks nimetada interaktiivseks, nuppe vajutades saab vaataja eksponaadid rääkima panna talle sobivas keeles ja meeles.
Panna näiteks tuntud režissööre rääkima nende filmide saamislugu.
Tänu filmiaastale on nüüd DVD-l kättesaadav iga viies Eesti mängufilm. Jaak Lõhmus: “Suurt osa selles etendas nii-öelda eraraha Eesti Päevalehe omanike näol. Vaevalt nad seda oleks tegema hakanud, kui asjaga plusspoolele poleks jõudnud. Samas on selge, et tegu oli eraettevõtte kultuurisõbraliku teoga.”
Filmi andmebaas
Jaak Lõhmusele endale oli südamelähedasem ettevõtmine mõistagi filmikommentaaride saatesari “Kaadris” Eesti Televisioonis. Milles ta ise kõvasti kaasa lõi ning millega sai kommenteeritud iga kuues Eesti film.
Siis muidugi filmipäev koos rongkäiguga Tartus 30. aprillil ehk päeval, mida peetakse Eesti filmi alguspäevaks; töömahukas ettevõtmine “Sajandi 100 võttepaika”, mis kestab aina edasi. Mitmel pool maailmas toimusid Eesti filmi retrospektiivid. 12. detsembril avanes veel üks väga oluline ettevõtmine – Eesti Filmi Andmebaas.
Kõik olemasolevad filmid peaksid sinna jõudma 2017. aastaks. Seejärel sisestatakse pidevalt sinna uusi filme.
Jaak Lõhmus: “Nii mõnigi asi jäi tegemata inimeste või raha puudumise tõttu. Paljud pakkumised teha välisüritusi jäidki seetõttu pakkumisteks. Näiteks teha Eesti filmi tutvustav üritus Itaalias Roomas.”
Kas pole ohtu, et kõik suur ja hea on tehtud ning nüüdsest valitsegu vaikus? “See on tõsine küsimus. Kui näiteks need 200 inimest ära kaovad...”
