Kasutamiskõlblikku kütust on võimalik saada mis tahes lignotselluloossest biomassist
Reedel, 11. jaanuaril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorandi Andres Menindi väitekiri „Biomassi eeltöötluse ja kütuseks väärindamise iseärasused” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks bioenergeetika erialal.
Reedel, 11. jaanuaril kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorandi Andres Menindi väitekiri „Biomassi eeltöötluse ja kütuseks väärindamise iseärasused” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks bioenergeetika erialal.
Doktoritöö puhul on tegemist bioenergeetikaalase, täpsemalt tahkekütuste valdkonda kuuluva uurimistööga, mis käsitleb seni uurimata või väheuuritud lignotselluloosse biomassi kütusteks väärindamise tehnoloogilisi iseärasusi ning selgitab tehnoloogilise protsessi efektiivsust mõjutavaid olulisi parameetreid ja karakteristikuid. „Optimaalseimate tehnoloogiliste lahenduste otsimisel selgus, et eeltöötlemise viisid mõjutavad otseselt briketi omadusi ja võimaldavad kõrvaldada probleeme, mis esinevad sarnase materjali tavapõletamisel,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Andres Menind.
Uurimise all olnud lignotselluloossed materjalid olid põhk, (luha)hein, silo, looduskaitse majandamise käigus kogutud materjalid, tselluloositööstuse jäätmed ja jääkmaterjalid ning muud lignotselluloossete sideainetega jäätmed ja materjalid, samuti paberihake, hobuste allapanu ja sõnnik, saepuru, puukoor, pilliroog, päideroog, puidutööstuste jäätmed jmt. Uudseks aspektiks doktoritöös on seni vähe või üldse mitte uuritud looduskaitse majandamise all olnud materjalide ja paberitööstuse jääkide kasutusvõimaluste analüüsimine ja arendamine. „Looduskaitsealade majandamisel ning põllumajanduses ja tööstuses tekkiva tselluloosirikka materjali ja jäätmete käitlemine on ühelt poolt oluline keskkonnareostuse vähendamise aspektist lähtuvalt, teiselt poolt võimaldab käitlemine ressursina kasutusele võtta seni vähest otstarvet leidnud biomassi.“ Selgus, et lignotselluloosseid materjale ja jäätmeid saab kasutada ka teiste materjalide sideainena briketeerimisel.
Avalik kaitsmine toimub Eesti Maaülikooli tehnikamajas (Kreutzwaldi 56) ruumis B136. Doktoritöö juhendaja on Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi professor Jüri Olt, oponent on professor Dagnija Blumberga (Institute of Energy Systems and Environment, Riga Technical University, Latvia).
