Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist saab teada, kuidas põllumees rikkaks saab
Paljude ammusest ajast pärit väljaannete hulgas on digitaalarhiivis Digar kõigile soovitajele lugemiseks saadaval ka näiteks C. R. Jakobsoni sulest 1874. aastal ilmunud "Kuidas põllumees rikkaks saab".
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatud näitus "Kingi vanale raamatule uus elu!" tutvustab e-raamatute varasalve ning digitaalarhiivi Digar, andes ühtlasi ka soovitusi e-raamatute tellimiseks.
Näitusel on väljas üle 50 raamatu paljudest valdkondadest. Tähelepanu väärib esimese eesti entsüklopeedia väljaandmise katse, Karl August Hermanni "Eesti Üleüldise teaduse raamat" (1900-1903), mis aga jäi puuduliku oskussõnavara tõttu pooleli b-tähe juures. Esimene eestikeelne võõrsõnade sõnastik oli "Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale" (1903). Aleksander Kleini raamat "Moodne elamu ja ruumide sisustamine" (1932) annab ülevaate Eesti, Lääne-Euroopa ja Ameerika elamute ruumijaotusest ja sisustamisest ning sisaldab hoonete plaane. Kokaraamat "Leiwad ja saiad" (1910) on esimene leivaküpsetamise õpperaamat, mis käsitleb ka nisu- ja rukkiterade koostist ja omadusi, jahusid, leivaahje ning loomulikult pakub hulganisti retsepte. Moeajakiri “Reform” (1914-1915) sisaldab ka rõivaste lõikeid. Eduard Vilde humoristlikule jutustusele "Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul" (1894) lisavad väärtust tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Matthias Johann Eiseni "Kavala Hansu ja vanapagana lugu" (1905), Hans Möldermanni 50 pildiga raamatut võib võrrelda koomiksiga. Eiseni koostatud "Eesti ennemuistseid jutte" (1911) kaunistavad andekate raamatuillustraatorite Nikolai Triigi ja Aleksander Uuritsa tööd. Majandusajaloost on välja pakutud suurtöösturite albumid, nende hulgas juubelialbum „300 aastat Eesti-Rootsi Posti” (1936) jpm.
Näitus „Kingi vanale raamatule uus elu” jääb Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatuks 4. märtsini. Pikemalt saab Digari kohta lugeda SIIT.
