Saekaatrites toimub igal aastal hulgaliselt tööõnnetusi
Töö saeveskites on füüsiliselt raske, palju tööd tehakse välitingimustele sarnastes tingimustes, töötasu sõltub tellimustest ja korralikku töötajaskonda on raske hoida, lihttöötajate seas on kaadrivoolavus suur.
Väikeste saeveskite kasum on väike ja tootmise uuendamine pole sugugi kerge – enamus töid tehakse käsitsi, seadmepark on kulunud ja hooned renoveerimata. Suuremad saeveskid suudavad endid paremini ära majandada ja teevad rohkem investeeringuid seadmepargi ja töökeskkonna parandamiseks.
Ettevõtjatel tasub meeles pidada, et töökeskkonna riskide hindamine ja tegevuse planeerimine riskide maandamiseks ei ole tüütu seadusenõue, vaid on üheks ettevõtlusriski maandamise vormiks.
Saeveskite töökeskkonnas tuvastatud enimlevinud rikkumised:
- liikumisteid ei hoita libisemist-kukkumist välistavas seisukorras;
- ohtlikud piirkonnad (saeraami liikuvate osade liikumispiirkond, saeketta töötsoon, palgivirnade ümbrus jm) tähistamata;
- järkamissaag ei liigu tagasi lähteasendisse, ketas altpoolt katteta, saeketta pidurdusseadmestik ei tööta;
- tõsteseadmed või tõstmise abivahendid ei vasta kehtestatud nõuetele;
- raskuste käsitsi teisaldamise (palkide etteandmine saeraamile, lõigatud materjali eemaldamine saekelgult, saematerjali sorteerimine, virnastamine, pakkimine, kiletamine, lintimine) riske pole hinnatud ja pole kavandatud meetmeid riski vältimiseks;
- töökoha valgustatus ei vasta nõuetele;
- mürakeskkonnas töötajatele pole väljastatud kuulmiskaitsevahendeid;
- esineb puudusi olmetingimuste osas.
Saeveskites toimunud tööõnnetuste enimlevinud põhjused:
- kaitsekate ei takistanud juurdepääsu ohualale ja seadme ohutu kasutamine ei olnud tagatud ka muude meetmetega;
- tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt – ei keeldunud tööst töövahendil, mil oli eemaldatud ohutust tagavad seadised ega teavitanud sellest tööandjat;
- seadet asus remontima vastava kvalifikatsiooni ja väljaõppeta töötaja.
Töövahendi kasutusjuhendis sisalduvad ohutusnõuded olid ettevõttesiseseks ohutusjuhendiks koostamata ja kinnitamata ning see oli töötajale tutvustamata.
Mõned näited puidutööstustes toimunud tööõnnetustest, mis olid tingitud ohutusnõuete rikkumisest:
Saeraamil saeti poolkuivi kasepalke. Kui lõige lõpuni tehtud, vabastas töötaja surverulliku ja andis kelgule tagasikäigu. Selle tegevuse juures eraldus põhipalgist puidutükk, mis sai pöörlevast saekettast hoo ja tungis operaatori töökohal ennast ümberpööranud töötajale läbi keha vasakule poole vaagna piirkonda. Puidutüki liikumiskiiruse mõjul läks töötaja tasakaalust välja. Enne põlvili kukkumist jõudis ta kehast läbitunginud tüki endast välja tõmmata.
Põhjus: puudusid ohutusmeetmed kuiva kasepalgi saagimiseks. Saeraami valmistajal oli riskid hindamata materjali eemalepaiskumise osas.
Töötaja töötas järkamissael, vajutas tahtmatult jalgpedaalile ja käsi sattus saetera töötsooni.
Põhjus: töötajal oli pääs saeketta töötsooni. Järkamissael olev kaitsekate ei takistanud juurdepääsu ohualale ja seadme ohutu kasutamine ei olnud tagatud ka muude meetmetega.
Töötaja töötas saepingil, millelt oli eelnevalt eemaldatud kiilunuga ja saeketta kaitsekate. Materjali vastu võttes puutus tema vasak käsi vastu pöörlevat saeketast.
Põhjus: puudulik ettevõttepoolne töötervishoiu ja tööohutusalane sisekontroll, sest töötajale anti tööülesanne töövahendil, millelt oli eemaldatud kiilunuga koos saeketta kaitsekattega. Tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt, kui ei keeldunud tööst töövahendil, mil oli eemaldatud ohutust tagavad seadised ega teavitanud sellest tööandjat.
Saeraamil töötades hakkas töötaja eemaldama saeketta lähedusest pindu ja käsi sattus kontakti kettaga.
Põhjus: töötajal oli pääs saeketta töötsooni, see oli kaitseseadistega piiramata ja seadme ohutu kasutamine ei olnud tagatud ka muude meetmetega Töötaja ei lülitanud saeketast välja, kui hakkas pindu eemaldama.
Töötaja näpp sattus saeraamil ca 40kg raskuse lõigatud saematerjali ja kelguribi vahele.
Põhjus: ploki eemalelükkamiseks ei kasutanud ettenähtud metallheeblit.
Tootmishoone koristaja asus ventilatsioonivooliku abil puhastama töötavat freespinki. Freespingi lõiketera tsoon oli kaetud saepuruga ja tera pöörlemist polnud märgata. Käega saepuru töölaualt eemaldamise käigus sattus käsi pöörleva freesitera vastu.
Põhjus: pääs masina ohualale oli tõkestamata. Freesi tööosa oli osaliselt avatud ja puudusid muud abivahendid katmata freesiosa tahtmatu puudutamise vastu. Pingijuht jättis töötava töövahendi järelevalveta.
Ehk on eelnevatest näidetest abi mõistmaks, et töökeskkonna parandamisse tasub panustada.
