Uus suund – elamusmuuseum
Niguliste muuseum oli, muide, kogu suhteliselt keeruka remondi ajal avatud, lisaks veel üsna põnevate näituste-väljapanekutega. Nagu ütleb direktor Tarmo Saaret: vana kiriku ruumides on nüüd hoopis teine temperatuur ja niiskus. Paigaldatud said topeltaknad ja topeltkatus.
Kui seni segasid muusikuid sageli välisilma helid – mäletan isegi orelikontserdi sekka huilgavaid vargasignaale –, siis nüüd on parem nii muusikutel kui muuseumis hoitavatel haruldastel kunstiteostel.
Remondile, mis on alles suuremate sisetööde algus, on seni kulunud ca 1,2 miljonit eurot. Seda rahastati CO2 kvootide müügist, n-ö Jaapani abil. Uued aknad kaitsevad ka
UV-kiirguse eest.
Koguda ja talletada
Praegu on pikemalt ülal veel “Surmakunsti” näitus, millele lisaks loengusarjad (nt pühakutest Maarjamaal) ja muud sündmused. On avatud kolm müürikäiku, mida laiem publik varem ei näinudki.
Kunstimuuseumi valitsejanna Sirje Helme ütles, et muuseum on nagu laev: suur jagu sellest, mis toimub, jääb silmale märkamatuks ja/või allapoole veepiiri. Remonditööd vältavad praegu nt veel ka Kadrioru lossi muuseumis, mis on pool aastat kinni olnud.
Helme rõhutas, et kaasaegne kunst esitab muuseumile uusi väljakutseid, seda ka kogumispoliitika mõttes. Nt KuMus on praegu Raoul Kurvitza tööd, mida polnud enam olemaski − need tuli algse mõtte järgi taastada. Mis on tuleviku muuseumi ülesanne, mis on originaalteos?
Lisaks esitas ta kiuslikke küsimusi: mis saab üldse kogumisest? Kus on nt Mati Undi arhiiv, kus on tema muuseum? Seda on pea võimatu tekitada.
Samas: mis on üldse muuseumi roll? Koguda ja talletada või inimesi tõmmata ja harida? Mitu korda kasutas Sirje Helme sõna “elamusmuuseum”, mis Niguliste kohta kindlasti juba pädev. Asi pole mitte enam “olulise” või “ilusa” näitamises, vaid inimese vaimses kaasatõmbamises...
Loov dialoog
Adamson-Ericu muuseumi selle aasta juhtkiri või hüüdlause on “loov dialoog”. Kõigi näituste juurde käivad ka töötoad ja jututunnid, nii suurtele kui väikestele. Praegu on väljas Mare Vindi poole sajandi joonistused, siis tuleb (märtsis) Jaapani traditsioonilise tušimaali näitus, mille raames on ka nt ikebana töötoad. Aasta teises pooles on teatri 100. sünnipäeva puhul Estonia teatri olulistele inimestele pühendatud näitus. Muuseum ise tähistab detsembri hakul 30. sünnipäeva.
Ka Kadrioru lossis on tehtud remont CO2 kvoodi rahaga.
9. veebruaril avatakse uuenduskuuri saanud ruumid. Lisaks nähti palju vaeva õhutussüsteemidega.
Esimene näitus uuenenud ruumides on vene klassiku Ilja Repini elu viimase, Karjalas elatud, s.t Soomest saadud maalide-materjalide põhjal koostatud väljapanek.
KuMu tänavuse aasta põnevamad plaanid on seotud järgmisel nädalal avatava modernismiklassiku Jaan Koorti väljapanekuga (sellega seoses plaanitakse ka töötube), ka näidatakse kevadel Jaapani animatsioonikunsti ning Saksa disainist inspireerinud kunsti ja uusi arvutimänge. Suvel tuleb suurem näitus “Aedade järelelu”, mis näitab aedu ja taimi kunstis. Ning ka tegevuskunstis.
Üks on kindel: üha rohkem näeb ka kunstimuuseum näitusekülalist osalejana.
