Iidsete aegade taimed botaanikaaias
Miljoneid aastaid tagasi levisid taimed soolasest mereveest magevette. Soodes ja turbarabades kasvasid mitmed suured veetaimed – ürgkollad, ürgraikad jt. 100 miljoni aasta jooksul levisid taimed soost kuivale maale. Üksikuid maismaataimede osi on leitud juba siluris. Devoni ajastul olid kõrgemad taimed
rohkelt esindatud. Karboni ehk kivisöeajastu algust iseloomustab ühtlane lopsakas troopiline taimestik. Suured soomuspuud, pitsatipuud ja lülilised kalamiidid kasvasid koos põõsasjate talblehikute, ürg- ja pärissõnajalgadega.
Tänapäevaks on enamik nendest taimedest välja surnud. Triiase ajastul hakkasid taimestikku ilmestama paljasseemnetaimed, nende seas olid mitmeid tänapäevalgi tuntud taimed, nagu palmlehikud, hõlmikpuud ja okaspuud. Paljasseemnetaimed valitsesid maailma metsades umbes 200 miljonit aastat. Seejärel, üle 100 miljoni aasta tagasi, kriidi ajastul toimus botaaniline «plahvatus». Tekkisid õis- ehk katteseemnetaimed ning levisid üle kogu Maa.
Tänapäeval kasvatame paljusid iidsete aegade taimi oma kodudes. On ju sõnajalad, palmlehikud jt armastatud ja hinnatud toataimed. Sõnajalgadele meeldib kasvada tubastes tingimustes nii, et nad oleksid alates märtsist või veebruarist ereda keskpäevase otsese päikesekiirguse eest kaitstud.
Kuiva õhuga keskküttega ruumis on kasulik sõnajalgu puhta sooja veega aeg-ajalt piserdada. Õhuniiskust aitab suurendada ka taimepoti kõrvale või lähedale asetatud veega madal lai anum, millelt vesi aegamisi aurustub. Paljudele sõnajalgadele meeldib pehme ja hapustatud kastmisvesi. Vett saab hapumaks muuta kraaniveele pisut sidrunhapet lisades või kasutades sõnajalgade väetamiseks sobilikke eriväetiseid.
Kevadel ümberistutamisel kasutatav muld peaks sõnajalgade jaoks olema sobilikult happelise reaktsiooniga. Sagedast või liiga tugeva väetiselahusega väetamist sõnajalad ei talu. Pigem tasub olla väetamisega ettevaatlik.
Toasõnajalana kasvatatakse kõige sagedamini pikki juuretaolisi stooloneid ehk võsundeid moodustavat kõrget nefroleepi ja selle sorte. Sõnajalgade kastmisega peab olema hoolas. Pärast kastmist potialusele väljavalgunud vesi tuleb hiljemalt järgmisel päeval ära kallata, et vältida juurte haigestumist mädanikesse. Kastmata unustatud ja longuvajunud lehtedega sõnajalga aitab hävimisest päästa taimepoti leiges vees vannitamine, kuni enam õhumulle substraadist ei eraldu. Täiesti läbikuivanud mullaga sõnajalataime enamasti elule päästa ei õnnestu.
Haljastuses võib aga kohata hõlmikpuid, keda nimetatakse elavateks fossiilideks. Hõlmikpuu on kõige kauem Maal elanud puuliik, kes on tänapäevalgi identne oma kuni 200 miljonit aastat tagasi elanud esivanematega. Hõlmikpuu on erinevate aegade ja tingimustega kohanemise ja igavese eluvõime ime.
Hõlmikpuud peetakse pühaks puuks nii Hiinas, Jaapanis kui ka Koreas ning kasvatatakse sageli templiaedades. Tänapäeval on levinud uskumus, et kui hõlmikpuu kasvab sinu kodus hästi, on sinu ja sinu lähedastega samuti kõik korras ning suhted head.
Hõlmikpuud on pikaealised ning võivad elada rohkem kui tuhande aasta vanuseks. Hõlmikpuu on ka vana ja auväärne ravimtaim, kelle põhitoime on verevarustuse parandamine. Puule on omistatud võimet abistada inimesi mitmete vanadusest tulenevate hädade puhul, nagu dementsus, mälukaotus, kontsentratsiooni- ja unehäired ning pearinglus. Hõlmikpuu preparaadid tugevdavad närvirakke ja pikendavad nende eluiga. Hõlmikpuu võib mõjuda positiivselt ka noortele, parandades keskendumisvõimet, lühimälu ja reaktsioonikiirust. Samuti aitab hõlmikpuu kasutamine tõsta madalat enesehinnangut. Eesti vanim kuulsusrikas Süda tänaval kasvav hõlmikpuu on rohkem kui 110 aasta vanune.
