Aasta põllumees: kõige parem, kui toetusi üldse poleks

Raivo Külasepp, AS Grüne Fee juht ning tänavune aasta põllumees, on seisukohal, et kõige sobivam kõikide Euroopa Liidu põllumajandustootjate jaoks oleks see, kui toetusi üldse poleks - konkurentsitingimused oleks siis võrdsed.

"Aiandustootjana ei saa meie firma EL ega Eesti riigi eelarvest ühtki senti otsese tegevuse toetust," ütles Külasepp Maaleht.ee-le. Ja tema arvates poleks toetusi vajagi, kui ükski teine aiandustootja EL-s neid ka ei saaks.

"Kui aga annab riiklikul tasandil midagi teha, siis tuleb teha," on Külasepp kindel ning arvab, et riik ei tohiks oma tootjaid unustada.

"Meie firmas töötab enam kui 100 inimest. Möödunud aastal maksime riigile maksudena üle 650 000 euro. Kui me uksed kinni paneme, kaotavad inimesed töö ning riik maksutulu," osutab aasta põllumees võimalikule tumedale tulevikule. Riik peaks mõtlema mitte ainult, kuidas ja kui palju toetusi EL-st välja kaubelda, vaid ka sellele, kas ja millist tööd tema kodanikud teevad ning kust nad võtavad raha, et osta lõunapoolsematest riikidest sissetoodavaid odavaid köögivilju.

Kogenud põllumees juhib tähelepanu ka EL-ga liitumise aegsele nõrgale läbirääkimisoskusele: "Näiteks Rumeenia ja Soome suutsid liitumisel võrreldes meiega põllumajandustoetuste osas oluliselt soodsamad tingimused välja kaubelda ning seetõttu on nende tootjatel võrreldes meiega nüüd konkurentsieelis."

Veel peab Raivo Külasepp oluliseks, et toetuste jagamisel ei võetaks kriteeriumina arvesse mitte ettevõtte suurust, vaid jätkusuutlikkust. "Et oleks ikka neid, kes ka homme riigile maksutulu toovad ja inimestele tööd annavad," rõhutab ta.

Tarbijatel peaks olema valikuvõimalus: kas osta kallimat ja keemiavabamat kodumaist või odavamat ja ohtralt mürkainetega töödeldud lõunamaist. Vähem keemiat on Eestis ja teistes põhjapoolsetes riikides kasvatatud köögiviljades seetõttu, et talv ja madalad temperatuurid annavad meile võimaluse taimehaiguste looduslikuks tõrjeks.