Uuring: Eesti soode taastamine tasub ära
Peamiselt kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu kahjustatud soode taastamine Eestis on perspektiivikas ning tasub ära, näitab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) äsja lõppenud pilootprojekt.
Eesti sood on lisaks marja- ja puhkealadele olulised ökoloogilised kooslused, mis mängivad CO2 sidumisvõime tõttu olulist rolli ka rahvusvaheliselt järjest aktuaalsemas kliimatemaatikas.
ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha,“ võttis töö kokku märgalade ekspert Marko Kohv.
„Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele“ soovitas ta.
Projekti käigus keskenduti Eesti seitsmeteistkümnele Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel.
Täna tähistab maailm rahvusvahelist märgalade päeva. Märgalade päev on Ramsari konventsiooniga sätestatud ülemaailmne tähtpäev.
1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk Ramsari konventsioon. Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ja säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 161 riiki, Eesti ühines 1993. aastal.
