Saidafarmi omanik: toetusteta kaoks kohe 4/5 talupidamistest

Saidafarmi juhataja Juhan Särgava sõnul sai põllumajanduse toetamine alguse sõjajärgsest näljahädast ja suurest toidupuudusest. Praeguse seisuga tähendaks aga toetuste kadu põllumajandusele sisuliselt hukatust.

"Toit on eriline kaup selles mõttes, et ta vajab kasvamiseks aega. Kui on otsa saanud, siis kohe ei saa juurde tekitada. Saab ainult endast nõrgemalt ära võtta, kui on mida võtta! Pealegi seistes vananeb ja rikneb," räägib Särgava.

Põllumajanduse toetamise algus ulatub sõjajärgsesse näljahädasse ja suurde toidupuudusesse. "Pidev tühja kõhuga magama minek ja nälga surnud inimeste tajumine tekitas emotsiooni, mille vältimise nimel poliitikud (avalik sektor) otsustas panustada esialgu materiaalsete vahenditega (maad, masinad, õppeasutused, laboratooriumid), edaspidi rahaliselt. Teeb seda tänini. Algusest tänaseni toetused mõjutavad toiduturgu. Toetused mõjutavad turgu tarbijale vajalikus ja kasulikus suunas.
Selleks on rakendatud teadust, adminstratsiooni, poliitikaid, poliitikuid, et tarbijale kasulik olla!" on Särgava toetuste kasulikkuses veendunud.

Miks nii? "Toetustega toetatakse eelkõige tarbijat. Seda tehakse küll põllumehe pärast ja põllumehe kaudu. Põllumehe pärast seetõttu, et tema on üks tähtis tegelane selles ahelas, ilma kelleta toiduaine kasvamist ei toimu. Täna toetustega kaetakse keskmiselt ¼ põllumajandustootja tootmiskuludest. Kui see osa toetustega katmata jätta, siis lisandub see lühikese ajaga toidu hinnale. Toidu hinnale lisanduvad veel lühiajalised tarneraskused varude puudumisest," kirjeldab Saidafarmi kohupiimade ja- kreemide tootja.

Kui toetuste maksmine lõpeks, siis osa põllumehi lõpetab tootmise, mis ei kata kulusid. "Vähem toitu, kõrgem hind! Kinni maksab tarbija. Toidu tootmist reguleeritakse enamikus riikides. Seda peetakse mõistlikuks. Hilja on asuda külvama peale viimase leivakannika ära söömist.
Niisamuti on hilja asuda hankima sõjavarustust ja välja õpetama sõdureid, kui vaenlane on juba keset kodumaad," näitlikustab Särgava enda sõnumit.

Igal aastal lõpetab tema väitel tegevuse suur hulk põllumehi. Senikaua, kui allesjäänud, tootlikumad, suudavad katta toidu vajaduse, probleemi pole. "Toetuste ära jätmisel seiskub hinnanguliselt 4/5 põllumajanduslikke talusid, ettevõtteid. Selline struktuurimuutus ei ole rahu ajal kuidagi õigustatud. Selle tõttu on Euroopa poliitikud valmistamas pikemat teotustest vabanemise stsenaariumi. Lihtne see ei ole. Seda näitab asjaolu, et palju väga tarku päid ei suuda
aastatega uut ja olematut imet luua. Toitu lihtsamini, väiksemate kulutustega toota," räägib piimafarmi pidaja.

Põllumajandusraha mujale kasutamine? "Kindlasti ei ole see arukam senisest raha kasutamisest. Maksurahast kasusaajate ring tõmbuks koomale.
Milleks seda siis üldse koguda? Kodanik, ka euroliidu oma, võiks ise olla oma raha kõige targem kasutaja," märgib Särgava.

Põhjala riikide materiaalne heaolu on tootja sõnul piisav, ilma terava vajaduseta asendada lagunevaid tootmisvahendeid.
"Täiesti mõistlik filosofeerida ja otsida uusi, huvitavaid elamisvorme, kasutada “pehmeid investeeringuid”. Meil seevastu on hulgi tarvis lahendada materiaalse olemise võimalusi, mis nõuavad eelkõige “tahkeid” investeeringuid, praktilisi tegusid," peab Särgava toetuste maksmise jätkamist ainuvõimalikuks.