Putketõrje käib vaikselt

Karuputke võõrliikide riiklik tõrje on muutunud nii enesestmõistetavaks, et justkui ei vääri enam avalikkuse tähelepanu. Kuigi 2011 äpardus mõnel tegijal tõrje suurtel pindadel, saamatuid häbiposti ei naelutatud.

2012. aastal oli tõrje keskkonnaameti teatel nii edukas, et leppetrahvi tuli nõuda vaid 0,93 ha tehtud praaktõrje eest.

Mullu oli enne tõrje algust ameti karuputke võõrliikide andmebaasis 1754 tõrjet vajavat kolooniat (1691 ha).

Tänavu tuleb kuus riigihanget (igas keskkonnaameti regioonis).

“2013. ja 2014. aastaks karuputketõrje tellimise hanked on ettevalmistamisel ja kuulutatakse välja lähiajal – kui vastavad käskkirjad on jõustunud,” vastas eelmisel reedel järelepärimisele keskkonnaameti looduskaitseosakonna juhataja kt Tarvo Roose.

Täpseid andmeid tõrjealade kohta amet veel ei avaldanud. “Andmetega saab tutvuda e-riigihangete registris
(https://riigihanked.riik.ee/register) pärast hangete väljakuulutamist,” selgitas Roose. 2013–2014 tõrjeprojekti kogusumma on 928 000 €.

Kas tõrje jätkub samamoodi 2015 või jääb siis maaomaniku kohustuseks, pole seni otsustatud.

---

LISATEAVE

Võõrad ja omad

- Karuputke invasiivsed võõrliigid Eestis on Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk ning invasiivseks võib muutuda pärsia karuputk.

- Omamaised taimed, millega neid võõrliike võib segi ajada, on siberi karuputk, heinputk, harilik naat, emaputk või rand-kikkaputk.

- Juhised taimede eristamiseks ja ka ise tõrje korraldamiseks leiab keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee), kus see on “Keskkonnainfo” all.

Allikas: www.keskkonnaamet.ee