Ebaseaduslik kalapüük Peipsi järvel on keskkonnainspektsiooni ja prokuratuuri huviorbiidis
Kes on need kutselised kalurid, kelle suhtes keskkonnainspektsioon algatas kriminaalmenetluse seoses alamõõdulise kala püüdmisega? Sooviks ka teada, kas nad tegutsevad FIE-dena või töötatavad kalandusfirmades töövõtjatena?
Nagu teatas keskkonnainspektsiooni ida regiooni peainspektor-nõuniku kohusetäitja Ivo Kask, ei saa käimasoleva kriminaalmenetluse käigus sellist infot avaldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lg 1 järgi võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses.
Kui palju alamõõdulisi kalu oli nendel kolmel kutselisel kaluril püütud ?
Kokku oli ligi tuhat alamõõdulist kala.
Kui kaugele on praeguseks jõudnud kriminaalmenetlus, kas kõnealustele kaluritele on esitatud kahtlustus? Kui kaua võib orienteeruvalt menetlus kesta, millal võiksid materjalid jõuda prokuratuuri?
Täpseid andmeid ei saa kahjuks avaldada. Ka menetluse pikkust on raske prognoosida, see sõltub, milliseid toiminguid on vaja menetluse käigus teha jne.
Millised on karistusmäärad nende õigusrikkumiste puhul?
Õigusrikkumiste puhul sõltub karistusmäär teo raskusest. Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Väärteo korral saab füüsilisele isikule määratakse rahatrahv kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ja juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 3200 eurot.
Kui õigusrikkumisega tekitatakse oluline kahju, st õigusrikkumisega tekitatud keskkonnakahju ületab 10-kordse miinimumpalga määra ehk 10 x 320 eurot, toob see kaasa kriminaalmenetluse alustamise. Kriminaalasjas on ebaseadusliku kalapüügi korral karistuseks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kui tegemist on juriidilise isikuga, siis karistatakse rahalise karistusega.
Lisaks tuleb süüdlastel hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.
Millisel määral vastutab ettevõte, kui seal töötav või teenust osutav kutseline kalur seadust rikkus, antud juhul alamõõdulisi kalu püüdis? Kas sel juhul karistatakse ka firma juhti? Kas iga töötaja võib juriidilisele isikule kaasa tuua võimaluse, et juriidilise isiku suhtes alustatakse süüteomenetlust?
Lühidalt on vastuseks, et kutselise püügi korral ei kaasne automaatselt juriidilise isiku vastutus. Iga rikkumise avastamisel tuleb analüüsida, kas tegu on pandud toime juriidilise isiku juhtivtöötaja või tema pädeva esindaja poolt ning kas tegemist oli juriidilise isiku huvides toime pandud teoga. Kui juriidilise isiku huvi ning juriidilise isiku juhtivtöötaja või tema pädeva esindaja osavõttu (tema poolt antud korraldusi) ei tuvastata, siis on tegemist kaluri kui füüsilise isiku poolt toime pandud rikkumisega.
Kas kutseline kalur, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus võib jätkata kalapüüki kuni karistuse määramiseni ja kohtulahendi jõustumiseni? Kas ta võib kalurina edasi töötada ka karistuse kandmise ajal?
Kõigepealt peame arvestama, et seni, kuni süüdimõistev kohtuotsus ei ole jõustunud, ei saa kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana. Prokuröri taotlusel võib eeluurimiskohtunik siiski kahtlustatava ametist kõrvaldada.
Praegu kehtiva korra kohaselt ei tohi kalurina kalapüügiloale kanda isikut, kellel on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo eest, mida loetakse kalapüügiseaduse mõistes tõsiseks rikkumiseks või kehtiv karistus kalapüügiga seotud kuriteo eest. Seega ei rikkumise tuvastamisel ei peatu kalapüügiõigus vaid seda kaalutakse pärast karistuse jõustumist.
Kui palju on üldse viimastel aastatel algatatud kriminaalmenetlusi Peipsi järvel alamõõdulisi kalu püüdnud või muul moel seadust rikkunud kutseliste kalurite või kalandusfirmade vastu? Kui paljudele nendest menetlustest on järgnenud karistuse määramine kahtlustatavatele isikutele?
Neid juhtumeid ei ole väga palju. Näiteks 2012. aastal on seoses kutseliste kalurite poolt toimepandud õigusrikkumisega Peipsil alustatud kaks kriminaalmenetlust - üks ida regioonis ja teine lõuna regioonis. Mõlemad menetlused on kohtusse saadetud.
Siia juurde võib lisada, et 2011. aasta oktoobris jõustus Vabariigi Valitsuse määrus, millega suurenesid keskkonnakahju hüvitamise määrad. Tõsise rikkumise puhul korrutataks kahjumäär viiega, mis tähendab, et rikkumisega võidakse kergemini ületada olulise kahju määr, mis toob kaasa kriminaalmenetluse alustamise.
Tooge näiteid viimase aja tõsisematest kalandusega seotud õigusrikkumistest Peipsi piirkonnas, kes on neid toime pannud ja milline karistus on määratud?
Ivo Kask tõi näitena 2006. aastal mutnikupüügil alamõõdulise kala püügiga tekitatud kahju, kus kohus 2009.a kahju tekitanud kalurid ka süüdi mõistis ning neil tuli kahju hüvitada (kohtuasja nr 1-08-10895 aprillis 2009.a). Samuti mõisteti riigikohtu 2011.a otsusega 3-1-1-116-10 süüdi kalur, kes tegeles 2007. aastal alamõõdulise kala püügiga.
