FOTOD ja VIDEO: Pisikooli direktor soovib kooli meelitada õpilasi kogu riigist
Vormsi Lasteaed-Põhikoolis õpib 20 last. 2012. aasta augustis kooli direktoriks saanud Veikko Kõrv on aga seda meelt, et Vormsi koolist peaks saama kool, kuhu tulevikus asuvad õppima lapsed ka väljastpoolt valda, ka teistest Eesti maakondadest.
Vormsi lähedalt, samuti Läänemaalt, on olemas hea näide koolist, mis suudab enda rüppe meelitada õpilasi nii Ida-Virumaalt, Valgamaalt kui ka mujalt Eestist. Ammugi ei ole aga tegemist väikese kooliga ning nende üheks suuremaks tõmbenumbriks on rootsi keele süvaõpe. Jutt käib Noarootsi Gümnaasiumist.
Vormsi on samuti ajalooliselt läbi ja lõhki rootslaste ja rootsi keelega seotud, kuid uus direktor ei usu, et tulevane kool valiks uueks teeks rootsi keele õpetamise. Hetkel ongi käimas arutelud, mis siis võiks olla see miski, mis lapsed koos peredega Vormsisse tooks.
„Õpetajad on meil noored ja nad elavad Vormsi saarel. Paljudel neist on lapsed, kes käivad Vormsis lapsteaias või koolis," ütles Kõrv. Ning tõi näite õpetajast, kes koos perega hiljuti Vormsile kolis.
Õppetöö käib siin liitklassides, mis tähendab õpetajate jaoks keerulist olukorda - kuidas sa õpetad kolmanda ja neljanda klassi õpilast ühes tunnis, kui õpikud ja õppekavad on erinevad. Siinsed õpetajad arendavad end aga just sel suunal ning peagi on siin liitklassides õpetamise osas hea kompetents olemas.
Pages Läänemaa Ühisgümnaasiumi eest
Kui Läänemaal algas Läänemaa Ühisgümnaasiumi loomise protsess, pidi tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis füüsikaõpetaja ja arendusjuhi ametit pidanud Veikko Kõrv tegema valiku - kas minna protsessiga kaasa või mitte. Wiedemanni kool lõpetab nimelt tegevuse. Veikko Kõrvale ei meeldinud Ühisgümnaasiumi loomisega seonduv: „Maakonna gümnaasiumi loomisel ei kaasatud kogu maakonda. See ei ole minu meelest hästi läbimõeldud protsess," ütles Kõrv.
Ometi pidi mees otsustama, mida siis edasi teha. Just siis tuli tema juurde tollane vallavanem Urmas Pau ning pakkus Vormsi Lasteaed-Algkooli direktori kohta. See tundus Kõrvale põneva väljakutsena. Nii ta Haapsalu kandist Vormsi saarele tööl käima hakkaski.
Reet viib tööle ja toob koju
Niisiis ei ole direktor ise Vormsile kolinud, ehkki veedab mõnikord öid ka koolimajas. Tööle tuleb ta autoga ning kui Rohuküla - Sviby jäätee parasjagu avatud ei ole, sõidab ta autoga parvlaev Reeda pardale. 45 mintiga on Reet Vormsil ning siis jääb veel väike jupp autosõitu ning direktor ongi päral. Õhtul tuleb läbida sama distants tagasi koju.
Urmas Pau, kes Veikko Kõrva direktoriks kutsus, lahkus hiljuti vallavanema ametist, sest tema meelest tulnuks Vormsi vallal osaleda Läänemaa valdade ühinemisprotsessis. Volikogu otsustas aga esialgu ühinemise vastu. Kõrv on seisukohal, et liitumine oleks hea mõte:
„Maakondlikul tasandil tehakse küll igasuguseid arengukavasid ja plaane, aga siis iga omavalitsus eraldi otsustab ikka nii nagu neile hea. Sama hästi võiks need üldised plaanid siis üldse tegemata jätta, see on raha raiskamine. Koos ühe mütsi all tuleksid otsused sellised, mis tõesti arvestaks kogu maakonda kui tervikut," ütles Kõrv.
Koheselt tekib küsimus, et kas direktor ei karda, et ühise mütsi all tehtaks valusaid otsuseid ka hariduselus, mis omakorda seaks ohtu Vormsi Lasteaed-Põhikooli.
„Loodame, et nii ei lähe. Tuleks lähtuda põhimõttest, et algkooli peab laps saama jalgsi, põhikooli kas jalgratta või suuskadega ning gümnaasiumisse siis juba autode, busside ja praamidega. Vormsilt mandrile suuskade ja jalgrattaga naljalt ei lähe," rääkis direktor.
Vormsi vallasekretär Eidi Leht ütles rõõmsalt, et vallal läheb hästi, seal maad omavad inimesed on pigem jõukamad ning paljud maksavad ka oma makse Vormsisse. Vallal läheb koguni nii hästi, et nad ei saa toetust valitsuse tasandusfondist. Seega võib loota, et munitsipaalkool jääb siia püsima ning leiab endale huvitava niši. Veikko Kõrv mainis, et poisid saavad peagi proovida kätt näiteks paadiehituses. Üldse on plaanis õppetöös üha enam rõhutada Vormsi saare pärandkultuuri.
