Vaatamata magamata ööle on ta nägu rõõmu täis ning meeleolu ülev. Pole ju sellise kaliibriga võistlusi Rõuges enne olnudki, seda enam, et jääväljak on kasutusel alles teist hooaega. "Minul on väga uhke tunne, et meil siin plats on," ütles Pächter ja kissitas päikese poole silmi.

Väljas on mõnusad miinus kaheksa kraadi külma, kevadpäike lõõskab nagu meeletu. Sõrmedel on külm, aga põskedel soe. Eks Pächter on natuke mures selle päikese pärast, sest "see on ju jää surm".

"Jää on siin nagu ta on, võiks parem olla," kommenteeris Jõgevamaa kaitsemängija Janno Pärn ootepingil lõõtsutades ja näolt higi pühkides. "Samas mängime me Jõgeval kogu aeg looduslikul jääl, nii et vahet pole," lisas ta.

Pärna seisukohta jagas ka Harjumaa meeskonna kapten Peter Hiir: "Sisehall on ikka midagi muud, aga samas välitingimused loovad võrdsed võimalused kõigile." Hiire sõnul selle jää peal tehniliste osksutega palju peale hakata pole - littergi ei tahtvat korralikult libiseda.

Vaatamata sellele kogub aga mäng tuure ja emotsioonidki hakkavad tasapisi üle ääre keema. Mängijad vahetuvad. Üks ronib üle piirete aia taha, teine läheb väravast sisse. Need, kel asjad platsil ei suju, lasevad lendu isegi mõne tütarlaste kõrvadele sobimatu sõnavalingu.

"See, mida Rõuge on teinud, on suurepärane," kommenteeris hokivõistlust Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles, kes on Eestimaa talimängudel esimest korda. Sukles ei näe probleemi ka selles, et hokiväljakult puuduvad tribüünid kui ka tablood. "See on kõige õudsam, kui maal tehakse ka kõik Euroopa standartite järgi - sisu on palju tähtsam kui vorm," märkis Sukles.

Tal on raske varjata oma hea meelt talimängude üle. "Kui mängudel on 3000 inimest, kes teevad kolm päeva sporti, siis see on erakordne sündmus," ütles Sukles. "Siit kasvavadki ju tippsportlased."

Lõpuks raugevad Rõuges nii tunded kui ka mäng ise. Harjumaa võidab Jõgevat seisuga 11:2. Teiste võistluste tulemusi saab jooksvalt vaadata SIIT.