Eesti looduskaitse suurimateks kitsaskohtadeks peab mees, kes pikad päevad looduses veedab, metsade hoolimatut lageraiet ja röövpüüdjaid. „Olen neid veekogudel päris tihti märganud. Olen neist ka politseisse teatanud ja selle eest on kord mul autol kummid läbi torgatud. Ega üksinda ma ei saakski nende vastu võidelda, inspektoreid võiks ikka rohkem looduses ringi liikuda, minu meelest on röövpüük päris valus probleem,“ nentis Savisaar.

Teine valus probleem on metsaraie, mida metsades läbimõtlematult tehakse. „Enne puude kallale minekut võiks teha näiteks linnuliikide pesitsuskohtade seiret, jätta kas või mõned puhvertsoonid,“ tegi ta ettepaneku. “Olen ise selle tõttu oma kodu lähedal kaotanud kaks händkakkude pesitsusala. Mulle on see valus teema,“ ütles ta.

Savisaare sõnul ei ole looduse pildistamiseks Eestis suurt vahet, kas elada linnas või maal. „Eesti on nii väike, et lühikese sõidu kaugusel pääsed metsa, rappa, mere või järve äärde,“ märkis fotograaf. „Linnades asuvad rohealad, pargid on tema sõnul sobivad kohad alustavale looduspiltnikule. Sealsed loomad on Savisaare sõnul inimestega rohkem harjunud. Linnalooduse pildistamine on algajale loodusfotograafile just õige samm enne tõsiselt metsikute loomade jäädvustamist. Linnas elav lind sööb ju lausa peost.“

Tallinnas on Savisaare sõnul parim koht loodusfotode tegemiseks Paljassaare poolsaar. „Olen seal päris palju käinud ja saanud selliseid maastikupilte, millest ei usukski, et pealinnas tehtud,“ märkis Savisaar.